.. Ülaltoodud näitele toetudes toon välja huvitava nüansi esimene rida on kümnesilbiline, ning selles olev lause jookseb edasi järgmisele reale, mis on ainus üheksasilbiline ehk kõige lühem lause luuletuses. Autor alustab lauset nii, et lause esimene sõna 'aga' jääb ülejäänud lausest eraldatuks ning Kareva jätkab lauset hoopiski kolmandal real. Vahest tähendab see, et autor soovib lugejale teada anda luuletuse lõpu saabumist ning sellepärast taandabki ta värsimõõdu ebaühtlasemaks. Värsimõõdu ebaühtlus võiks tähendada 1 Helen Kahur seda, et autor püüab luuletuse rütmi muutmisega tekitada lugejas tunnet, et nüüd on midagi teistmoodi. Vaatamata eelöeldule, ei pruugi tavaline lugeja, kes põgusalt luuletuse läbi loeb, aru saadagi, et selline värsimõõdu muutus on toimunud. 3. Kirjuta välja luuletuses esinevad kõnekujundid, määra nende liik.
kosmose silbid (48 b-c). Niisuguse väite põhjendamiseks viidatakse kogemusele, mis kinnitab ju seda, et erinevad agregaatolekud – ehk siis maa, vesi, õhk ja tuli – lähevad looduses üksteiseks üle. Nii ei saa eelpool osutatud traditsioonilisi elemente pidada kosmose viimseteks koostisosadeks, vaid peab eeldama, et on veel miski neile ühine, mis ilmneb erinevates elementides kui enda erinevates olekutes. Platon taandabki need neli elementi edasi neljale geomeetrilisele figuurile. Tuli koosnevat püramiididest, mille lõikav teravatipulisus seletavat tule omadusi. Õhk koosnevat kaheksatahukatest ehk topeltpüramiididest (oktaeedritest), kuna ka need on suhteliselt teravad ja sellistena igale poole tungivad nagu õhk. Vesi koosnevat kahekümnetahukalistest (ikosaeederitest), mis oma peaaegu ümara kujuga seletavad vee voolavust. Maa seevastu koosnevat kuupidest, mis annavad sellele
annaabi.ee 
