jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö peab näitama õpilase iseseisva mõtlemise võimet veel uurimata (või väheuuritud) materjalide analüüsil ja argumenteeritud teksti koostamise oskust. Uurimusi võib koostada kolmel tasemel: kirjeldav uurimus; kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine; probleemi põhjuste analüüsimine. Uurimistöid võib jaotada kahte liiki: teoreetilised (e. ülevaated, nn. review) ja eksperimen- taalsed (e. uurimused, nn. case study). Teoreetilistes töödes antakse kirjanduse põhjal üle- vaade uurimisprobleemiga tegelemise seisust, üldistatakse senisaavutatut ja näidatakse edasise uurimise võimalusi. Uurimuste korral kogutakse mingile probleemile vastuse leidmiseks andmeid, analüüsitakse neid ja esitatakse järeldused. Ülesehituse alusel võib eristada nn. väitekirjapõhiseid ja artiklipõhiseid uurimistöid.
Individuaalne siht on kõige olulisem ning väliseid jõude, mis piiravad individuaalsete eesmärkide saavutamist, tuleb igati vähendada. Kuigi iga indiviid püüab saavutada oma individuaalseid eesmärke, sobitavad nad oma pikaajaliste huvide süsteemi paratamatult ka teiste eesmärke, et saavu- tada võimalikult hea tulemus. Moraalne lähenemine (moral-rights approach). See väidab, et inimestel on fundamen- taalsed õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ära võtta. Eetiline on niisugune otsus, mis säilitab otsusega seonduvad inimeste põhiõigused, sh elementaarsed isiku- õigused, kodanikuõigused ja -vabadused ning sotsiaal-majanduslikud õigused. Õiguslik lähenemine (justice approach). See väidab, et otsused peavad põhinema õiglu- sel ja erapooletusel. Olulised on kolm õiglustüüpi.
annaabi.ee 
