Tallinnlased pidid minema teise võimu alla. Poola ja riiakad olid liiga kaugel. Nad pidid seega minema Rootsi võimu alla, see oli ligemal ja ühesõnaga neile soodsam. Saadeti juhid siis heermeistri juurde, et neile antud vannet üles ütleda. Kui juba linn ja loss Rootsi all olid läksid ülemad kuninga juurde Rootsimaale, et kinnitada privileege ja õigusi. Kuningas täitis nende palve. Tallinna isandaks sai nüüd Erik. Ta toetas Tallinna linna ka 30 000 taalriga. Ta lasi ka Tallinnasse igasugu moona vedada, et seal millestki puudu poleks. Kuningas Erik tahtis, et valitseks rahu. Ta saatis saadikud moskviitidega vaherahu tegema, sellest ei tulnud aga mitte midagi välja, moskviidid vihastasid hoopis. Viimaks määrati suure pinnimise peale 2 aastaks vaherahu. Selle vaherahu ajal kindlustasid moskviidid oma linnu ja losse. Kuigi nüüd vaherahu oli saavutatud, pidi Erik ikkagi sõda kartma, sest moskviidid olid ohtlikud vastased
Nad said hästi läbi ja Eleseus armus Barbrosse. Kolmanda külaskäigu ajal oli Barbro tõre ning Eleseus pettus neius. Aksel ostis Barbrole hõbedase kihlasõrmuse. Aksel arvas, et Barbro võib olla rase ning oli seetõttu Eleseuse külaskäikude tõttu pahane. Eleseus käis Akselit ja Barbrot luuramas. Nähes neid õrnutsemas murdus ta süda. XIX Iisak ostis lessmani abiliselt hobuse 240 krooni ehk 60 taalriga. Lapsepõlves oleks hobuse 50-nega saanud. Avarvaate pandi müüki. Müüdi küll Brede nimel, kuigi tegelik müüja oli pank. Iisak pidas plaani, et Avarvaate Eleseusele osta. Eleseus hakkas talus vähehaaval üha paremini tööle ( linnas oldud ajaga oli ta nõrgaks jäänud). Iisak ostis niidumasina, mis oli esimene selles piirkonnas. Niitmise ajal lagunes masin, sest Iisak oli selle valesti kokku pannud. Eleseus luges kasutamisõpetust ja parandas masina ära. Teine osa I
Nad said hästi läbi ja Eleseus armus Barbrosse. Kolmanda külaskäigu ajal oli Barbro tõre ning Eleseus pettus neius. Aksel ostis Barbrole hõbedase kihlasõrmuse. Aksel arvas, et Barbro võib olla rase ning oli seetõttu Eleseuse külaskäikude tõttu pahane. Eleseus käis Akselit ja Barbrot luuramas. Nähes neid õrnutsemas murdus ta süda. XIX Iisak ostis lessmani abiliselt hobuse 240 krooni ehk 60 taalriga. Lapsepõlves oleks hobuse 50-nega saanud. Avarvaate pandi müüki. Müüdi küll Brede nimel, kuigi tegelik müüja oli pank. Iisak pidas plaani, et Avarvaate Eleseusele osta. Eleseus hakkas talus vähehaaval üha paremini tööle ( linnas oldud ajaga oli ta nõrgaks jäänud). Iisak ostis niidumasina, mis oli esimene selles piirkonnas. Niitmise ajal lagunes masin, sest Iisak oli selle valesti kokku pannud. Eleseus luges kasutamisõpetust ja parandas masina ära. Teine osa I
märgitakse ära Venemaa-poolne eriline kaitse. August oli Varssavi tagasi saanud ja kutsus kokku Senati. Patkul kohtub taas Augustiga, kuid nüüd juba uuel tasandil, Venemaa saadikuna, kel on Augustile anda 300 000 rubla aastas, kuid ainult Patkuli kaudu, ja 12 000 meest abiväena. Selle eest pidi August rootslasi ründama kogu jõuga, kui Karl XII Venemaad ründab. Patkuli kaudu raha saamine oli Augustile solvav ja ta püüdis Patkulit "määrida" 10 000 taalriga. Ent Patkul keeldus, mis kuninga ja ta nõuandjad suurde segadusse ajas, sest nii lihtsalt tollal ei tehtud! Siis sai Karl XII-le Augustist villand ja ta otsustas Poolale uue kuninga anda nimelt prints Konstantin Sobieski. See aga ei tahtnud vanema venna Jacobi eest trooni ära napsata. Enne kui Karl XII jõudis midagi ette võtta, lasi August Patkuli soovitusel mõlemad printsid Sileesias (Austria keisrile kuuluval territooriumil) arreteerida ja Saksimaale vangi toimetada
annaabi.ee 
