· maahindamistööde peaeesmärgiks oli maa tulukuse kindlaksmääramine maksude ja maa hinna põhjendamiseks 11. Mõisted: a) Milline on olnud adramaa suurus erinevatel ajajärkudel? Liivimaa kubermangus kasutati 1688. aastal revisjoniadramaa mõõtühikuna põllumaa suurust, mis andis 60 speetsietaalrit puhastulu. Alates 1872. aastast mõeldi adramaa all sellist maakasutust, mille pealt tuli aastas maksta 300 rubla renti. Aastal 1901 asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega. b) Mida tähendab pearahamaks ja kuna see Eestis kehtestati? Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal c) Milline oli maakasutus mosaiikmõisas? Mosaiikmõisate maa-ala koosnes mõisamaast ning hulgaliselt erinevates piirkondades asuvatest väiketalumaadest
1732: 1 adramaa = 5 tööjõulist meest 19. saj Eestimaal: 1 adramaa = talu, mis tegi 12 rakmepäeva nädalas Liivimaal 1688: 1 revisjoniadramaa = maa, mis andis 60 taalrit puhastulu 1 adramaa = 60 tündrimaad I klassi = 72 tündrimaad II klassi = 90 tüdrimaad III klassi = 120 tündrimaad põlispõldu või 120-360 tündrimaad metsapõldu. 1804 suurendati adramaad 80 taalrini (lisati heinamaad) 1872: 1 adramaa = maa, mille eest tuli maksta renti 300 rbl aastas. 1901 asendati adramaa ja taalriarvestus Liivimaal puhaskasurublaga. Vt Enn Tarvel. Adramaa. Tallinn, 1972. Sfragistika e. sigillograafia (kr. k. - Sfragis, lad. k. sigillum - pitsat) Ajaloo abiteadus, mis uurib pitsateid ja pitsereid. Pitsat - vahend Pitser - jäljend Pitsat kui vahend dokumendi õigsuse kinnitamiseks tuli kasutusele IV at e Kr Vana- Idamaades - Sumeris jm Mesopotaamias, Egiptuses ja oli tavaliselt silindrikujuline