Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taaleri" - 3 õppematerjali

Raha ajalugu esitlus
11
ppt

Raha ajalugu esitlus

aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu- müügi. Mis oli enne EUROT ? · Silling, mis oli kasutusel Austrias, sai oma nime märgilt, mis oli loendamisel kasutatud pulgal. · Tolar, mis oli kasutusel Sloveenias, pärineb keskaegse mündi taaleri nimetusest, mis esmakordselt vermiti 1518. aastal Tsehhi Vabariigis ­ nimetusest ,,taaler" tuleneb ka USA dollari nimetus. · Kreeka drahmi nimetus tähendab ,,peotäit" ning viitab kuuest metallvardast koosnevale peotäiele, mida kasutati vääringuna enne drahmi kasutuselevõttu Kreekas. Eesti kroon · Kasutusel alates 1924-1940 ja 1992-2011 · Rahatähtede ja müntide kujundus Günther Reindorff ja Georg Vestenberg (1927)

Majandus → Majandus
38 allalaadimist
RAHA AJALUGU
22
pdf

RAHA AJALUGU

Saksamaal tuli maksta Saksa markades, Saksamaalt Prantsusmaale reisides tuli Saksa margad vahetada Prantsuse​ ​frankideks​ ​ja​ ​nii​ ​edasi. Euroopa​ ​vanade​ ​vääringute​ ​nimetused​ ​viitasid​ ​sageli​ ​nende​ ​päritolule: ■ Šilling, mis oli kasutusel Austrias, sai oma nime märgilt, mis oli loendamisel kasutatud​ ​pulgal. ■ Tolar, mis oli kasutusel Sloveenias, pärineb keskaegse mündi taaleri nimetusest, mis esmakordselt vermiti 1518. aastal Tšehhi Vabariigis – nimetusest „taaler” tuleneb​ ​ka​ ​USA​ ​dollari​ ​nimetus. ■ Kreeka drahmi nimetus tähendab „peotäit” ning viitab kuuest metallvardast koosnevale peotäiele, mida kasutati vääringuna enne drahmi kasutuselevõttu Kreekas. ■ Frank, mis tähendab prantsuse keeles „vaba”, vermiti esmakordselt 14. sajandil

Majandus → Raha ja pangandus
12 allalaadimist
eesti kroon-eesti raha - referaat
23
doc

eesti kroon, eesti raha - referaat

Sõjaväelane valitsuses on vastand, et üks ,,lattik" võiks olla 100 ,,kiiska". Riigikogu rahaseaduse eenõu esitas, mille paragrahv üks ütleb: 4 ,,Eesti rahaüksuseks on taaler, mille väärtus võrdub 100/248 grammi puhta kulla väärtusele. Taaler jaguneb 100 krossiks. Iga senini liikvel oleva marga väärtus võrdub ühele selle seadusega maksmapandavale krossile." Ei sobinud ka taaleri nimetus. Riigikogu liige U. Oinas: ,,Ei poolda hästi taaleri nimetust. Taaler on oma endise hiilguse kaotanud ja praegu teda tarvitavad ainult üksikud Aafrika riigid, nagu Abessiinia ja riigid Kongo kallastel. Meie uus rahaüksus vastab kullasisalduse poolest täielikult Skandinaavia kroonile ja sellepärast oleks vist loomulikum, kui meie rahaüksuseks kroon jääb." Hiljem toodi välja mõte, et Eesti rahaühikuks peab saama lühem ja suupärasem tähekombinisatsioon

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun