Meri tundis, et tema rahvusvahelistest suhetest oleks Eestile tulevikuski abi, nii et otsust teha oli kerge. Alguses paistis, et Rüütel võidab kohe esimeses ringis, aga valimiste lähenedes hakkas ilmuma veel kandidaate. Lisaks Merile ja Rüütlile pretendeerisid presidendiks ka Eesti tuntumate teisitimõtlejate hulka kuulunud Lagle Parek ja väliseestlane, politoloogiadoktor Rein Taagepera, kes oli ka valimisseaduse autoreid. Rüütel läks esimesele ringile soosikuna, kuid Taageperale ja Parekile anti nii palju hääli, et ükski kandidaatidest ei saanud lihthäälteenamust. Teisele ringile pääsesid Rüütel ja Meri. Valimiste võitja Isamaa oli parlamendis juhtpositsioonil, lisaks andis Taagepera oma toetajate hääled Merile. Nii tekkis enamuse koalitsioon, kelle toel Meri võitis hääletuse 59:31. Lennart Merist oli saanud Eesti Vabariigi president. Oleks võinud ka teisiti minna. "Elu on täis paradokse. Ega Meri eriti õnnelik olnud,
mis toimub, juhul kui nad on maakondade esindajad. Eesti on nii väike, et ei kannata teist koda välja. Ühekojaline on lihtsam ja alustada tuleb lihtsamast. 25. oktoobril 1991 PA 7. istungjärk hääletas: üks koda – 31 häält kaks koda – 6 häält 3. Riigikogu suurus PA 6. istungjärk 18. oktoobril 1991 leidis, et 101 liiget on mõistlik. Kuupjuur valijatest (Taagepera) – uus lähenemine sotsiaalteaduses, mis tõi Taageperale Skytte auhinna. Senini oli arusaamine, et suurematel riikidel on suuremad parlamendid. Poliitiline ideoloogia. 48 Poliitiline ideoloogia – omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi inimese kohast ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks. Pol. id. põhinevad paljuski filosoofiale ja teooriale. Mitmed teooriad, filosoofiad
annaabi.ee 
