Keskaegsel linnal oli enamasti 2 tunnust linnamüür ja linnaõigus. Eelseisundis olid linnakodanikud kelle seals t6usid esile rikkad kaupmehed pankurid ja linnaaristrokraadid(patritsiaat) Linnade majandus Enamikes linnades oli tsunftisundus st seda et ilma tsunfti kuulumata ei tohtinud ühe v teise k2sitööga tegeleda. Igal tsunftil oli oma põhimäärus ehk skraa, mis määratles ka stunfti hierarhia-õpipoiss sell meister. Tsunfti eesotsas oli meistrite seast valitud vanem. 1220 aastatel t6usis läänemerekaubanduses eseile lübecki vabalinn. 14-16 saj yhendas hansaliit ligikaudu 170 linna. Hansa hiilgeajal kuulus sinna enamis Novgorodi-Köln-Londoni jooonele jäävaid sadamaid ja kaubalinnu. Keskaja ülikoolid ja teadus euroopa vanimaks ülikooliks on Bologan ülikool mis asutati 1119. keskaja ülikoolides viljeletud teadusi kokku nimetati skolastikaks. Keskaja suurimask saavutuseks v6ib lugeda trükikunstileiutamist. 1445Aaastal gutenbergi poolt. 1456 ilmus tema trykituna piibel.
Selles arengus v6ib eristada kaks etappi: · nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu killl veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; · -nn. lahknemisperiood, mil peavoolud küll mõnevõrra täiustusid, kuid jäid elu arengust maha, aga langesid samuti t6sise filosoofilise kriitika alia ja nende k6rvale t6usis veeI kaks voolu, mis üldiselt kasutavad küll ka ruumikorralduse paradigrnat, kuid hoopis teises kontekstis. Nähtuste ja nende suhete ümberkujunemine, asukoha valik ja muutmine geograafilise ruumi kui suhtlemiskeskkonna m6ju all on nähtuste ruumiline korraldumine ja selliste protsesside tagajarg -nähtuste ruumiline korraldus.(bunge) Schaefer. - Paradigmavahetuse alguseks v6ib lugeda Fred Schaeferi raamatu "Erandlikkus geograajias" (Exceptionalism in geography) ilmumist 1953
annaabi.ee 
