Talved veetis lambakarjus kulas, kus tal oli vaike savist ja olgedest onn. Sageli kogunes kularahvas ohtuti tema onni juurde ning kuulas karjuse lennukaid lugusid kaugetest maadest ja salaparastest linnadest, uhketest paleedest ja neis valitsevatest vagevatest kuningatest - ja koik lAMBAKARJUS JA AEG imestasid karjuse teadmisi. Kinnisilmi raakis see oma jutte ja keegi ei osanud arvata, et k6ike, millest ta raakis, oli ta t6epoolest oma silmaga nainud, k6ike oma ihuga tundnud. Keegi ei taibanud, et k6ik need kauged maad ja salaparased linnad oma vagevate kuningatega olid karjus ise - et ta oli terve maailm ning lisaks sellele oli veellugematuid maailmu tema sees varjul. Kularahvas ei saanud seda kuidagi moista. Inimeste paevad olid tais t6id ja toimetusi. "Hommik on keskpaevast varskem ja vaekam," utlesid nad ja tousid aegsastiasemelt, et minna pollule voi viinamaele umbrohtu
ja salaja pealt vaadata. Jumalannalustas tantsu, kuid ta miirkas kuningat, hlibenes, istus maha ja kattis end kinni. Ta needis kuninga daa ja kuulutas, et kui keegi tema suguvdsast edaspidi jumalannat austab, siis ta sureb. Seesama pidi juhtuma Kendukalaiga.3 Lugu on selline. On rikas kaupmees, kel on seitse poega. Ta keeldub madude jumalanna austamisest. Tema nimi on Manoha, Manasd. Kas panid tiihele, et m66gad [mida tantsijatarid kiies hoidsid] olid mao kujulised? U.V.: Jah, t6epoolest - kobrakujulised. R.R.: Niisiis, maojumalanna tahab, et kaupmees teda austama hakkaks, aga ta keeldub. Jumalanna tpab i.ihekaupa maohammustuse liibi tema kuus poega. Isa ei tahtnud, et ka seitsmes poeg hukkub. Ta hoidis teda raudviiravate ja raudseinte taga, aga koigest hoolimata hammustas madu teda pulmadcil ja ta suri. Ja siis tema naine liiheb pikale riinnakule, et oma meest ellu tagasi tuua. Ta pani surnukeha parvele, s6itis mcicida j6ge ja kohtus jumal Sivaga... See on pikk lugu,
annaabi.ee 
