6petuse alused: Tingimusteta monoteism Jumal on ylim maailma looja, isand ja kohtum6istja Vaimne ylimus materiaalse yle, k6ige v22rtuslikum on inimese elu, surematu hing Jumal ilmutab ennast 2ravalitud rahvale kelleks on juudid s6lmides nendega liidu. 2ravalitud rahval ei ole privilege vaid rohkem vastutust ni Jumala kui teiste rahvaste ees. Inimese elu on tema ja jumala dialoog ni isiklikult kui rahva tasandil. Juutide jaoks pole seaduse t2itmine koormav kohustus vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla yhenduses jumalaga. Kohus k6ikide inimeste yle saabub peale surma p2rast Me`siahi (Messia) tulekut. Kes on juut? Halaffa ehk Juudi Seadus peab juudiks isikut kes on syndinud juudiemast v6i p66rdunud judaismi vastavalt juudiseadusele. Misjonit66 on keelatud Kui juut lakkab judaistlike usukombeid t2itmast j22b tai ka juudiks Kui juut hakkab ateistiks (jumalaeitajaks) peetakse teda ika juudikogukonna liikmeks
otsast selleks, et oleks v6imalik lugedanja v6rrelda korrektuurimaterjali mahakriipsutatud tekstiosaga · Kui uus korrektuurimaterjali v2ljal6ige asendab vana, t8histatud v2ljal6iget,siis vana eemaldatakse teatmikust · Sissekleebitud v2ljal6ike peale v6i juurde, teatmiku lehele kirjutatakse TM/I number ja tehakse m2rge korrektuuri registreerimislehel, mis asub korrektuuriraamatu alguses Korrektuurilehe t2itmine · Korrektuurilehe t2itmisel tehakse sissekanded korraliku k2ekirjaga ja punase tussiga · Eksimused sissekannetes kriipsutatakse korralikult maha sinise tindi v6i tussiga, reale omistatakse number ja lehek8lje all tehakse punasega m2rge, et antud numbriga m2rgistatud ja mahakriipsutatud sissekanne v6i selle osa oli ekslik · Kui korrektuuriraamatu sissekannete leht saab t2is,kleebitakse sisse puhas lisaleht
Et hoida demokraatiat , selleks põhiseadus: · Sätestab riigivalitsemise eesmärgid · Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused · Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesanded ja nende moodustamise korda. EV põhiseadust on võimalik muuta nii rahva kui parlamendi hääletusega. Õigusaktidest tähtsamad on seadused. Tähtsuselt järgnevad määrused ja aktid. Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt , mille t2itmine on kohustuslik Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. ( õigusloov akt , täpsemalt üldakt.) Üksikaktiga reguleeritakse üht konkreetset juhtumit. Õigusakt vastuvõtja Seadus EV riigikogu Seadlused, määrused, korraldused, otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad: EV president, valitsus, volikogu. Valla/linnavalitsus Põhiseadus EV kodanikud
annaabi.ee 
