Sharle p1/T1 =p2/T2 Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 T1) Gay- v1/ T1 = v2/ T2 Lussac Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 p2v2)/ (k -1) = q =0 Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 p2v2)/ (n -1) = q= cv (n k)/(n -1) T1v1 k-1 = T2v2 k-1 ; R (T1 T2) / (n-1) (T2 T1) T2/T1 = (p2/p1) (n-1)/n , kJ/kg: u = cv(T2-T]) (3. 1) h = cp ( T2 - T1) ( 3.2) :
Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 –v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 – T1) Изобарный Gay-Lussac v1/ T1 = v2/ T2 Isotermne pv = const p1/p2 = v2/v1 l = RT ln v2/v1 = RT ln q=l Изотермический Boyle- p1v1 = p2v2 p1/p2 Mariotte Adiabaatne pvk= const p1v1k = p2v2k ; l= (p1v1 – p2v2)/ (k -1) = q =0 Адиабатный Poisson T1v1 k-1 = T2v2 k-1 R (T1 –T2) / (k-1) Polütroopne pvn= const p1v1n = p2v2n ; l= (p1v1 – p2v2)/ (n -1) = q= cv (n –k)/(n -1) ∙ Политропный T1v1 k-1 = T2v2 k-1 ; R (T1 –T2) / (n-1) (T2 –T1) T2/T1 = (p2/p1) (n-1)/n
ning A2=-A4=(m/µ)CvT. Kasuteguri valemiks saame seega: =A/Q1=(Q1+Q3)/Q1 Asendades siia Q1 ja Q3 ning taandades (m/µ)R saame võrrandi: Seose jagatiste V2/V1 ja V4/V3 saame adiabaadi võrrandist TV(-1)=const: T1V2(-1)= T2V3(-1) T1V1(-1)= T2V4(-1) Jaganud võrrandid omavahel, taandanud temperatuurid ning kaotanud astendaja, saame: V2/V1=V3/V4 => ln(V4/V3)= - ln(V2/V1) ja asendades selle kasuteguri valemisse, saame lõplikult: =(T1-T2)/T1 T1-soojendaja T2-jahutaja Näeme, et soojusmasina teoreetiline kasutegur sõltub üksnes temperatuuridest. Järelikult pole mingite
annaabi.ee 
