uuringute põhjal 1950.a. Ta palus inimestel mõelda, mida nad pidasid oma töö juures eriti heaks ja halvaks olevat. Ta palus neil kirjeldada tingimusi, mis põhjustasid selliseid tundeid. Analüüsi tulemusena liigitas Herzberg motivatsiooni mõjutavad tegurid kahte gruppi: inimese alalhoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid on seotud tema töökeskkon- naga. Need tegurid ei ole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui nende tingimustega on aga kõik korras, tunneb inimene end olevat normaalsetes tingimustes, neutraalselt. Neid potentsiaalset rahulolematust põhjustavaid tegureid nimetatakse ka hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötajate aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks. Nendeks teguriteks on: töötasu, töötingimused,
tatud tööd tegema ajutise töövõimetuse ajal, näiteks juhul, kui ta ei saa tööd teha vigastuse või haiguse tõttu) või puhkuse vajadus (töötajal on õigus keelduda töö tegemisest puhkuse ajal); • seadusest tulenev õigustus, näiteks teiste töötajate esindamine (vastav õigus on kohaldatav üksnes töötajate esindajatele, sealhulgas töötajate usaldusisikule, ame- tiühingu usaldusisikule, töökeskkonnavolinikule, töötajate poolt valitud töökeskkon- nanõukogu liikmele jne) ja streigis osalemise õigus; • seadusest tulenev kohustus, näiteks ajateenistuses või asendusteenistuses osale- mine, õppekogunemisest osavõtt või • muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ette nähtud juhtum. 4. TLS §-st 19 tuleneval töö tegemisest keeldumisel on tööõiguses iseseisev tähendus ning see ei ole käsitletav VÕS §-s 111 sätestatud omapoolse kohustuse täitmisest keel- dumise õigusena
annaabi.ee 
