Reeglipärased ja kokkuleppelised nimed REEGLIPÄRASED – need, mis on originaalkujul või reeglite järgi ümber kirjutatud (valdav osa): o originaalkujul: Västerås, Chişinău, Jysaskylä; o ümber kirjutatud: Shangai, Tõkyõ, Almatõ; KOKKULEPPELISED – ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased nimed (väike hulk, ent tuntud nimed): - omanimed – Turu (Turku), Pihkva (Pskov), Ojamaa (Gotland); - tõlkenimed: Tulemaa (Tierra del Guego), Uus-Meremaa (New Zealand), Ülemjärv (Lake Superior). On vahe, kas tõlgitakse pärissisu või mitte. Sageli tõlgitud värvustega seotud kohanimesid, suurustega seotud. Kohanimede puhul on tõlkimine harv, isikunimede puhul harvem. Tõlkida saab ilukirjanduses. Esimesed tõlkenimed Piiblist, ka maailma kohanimede atlasest, geograafiaõpikust. Rohkem tõlgitud saarte, saarestike, järvede nimesid;
Kasutatakse originaalkujul või siis kirjutatakse ümber (nt kui kirjutatud muu tähestikuga). Kõik on reeglite järgi ümber kirjutatud mitte meelevaldne. Teine liik on kokkuleppelised: ajalooliselt kujunenud, mittereeglipärased ja neid on statistiliselt tühine hulk, samas on nad olulised, sest esinevad sageli ja igapäevakasutuses. Neid ei asendata millegagi. Neid saab alaliikidesse jagada: omanimed (= naabrusnimed, välisilmelt eestipärased. Turu Turku; Pihkva - Piskov), tõlkenimed (= ennisvormi tõlked. Sõnad, millest üks nimi tuleneb, selle tõlkides saab tõlkenime. Uus-Meremaa New Zealand, tulnud saksa keele kaudu), mugandnimed (eripära selles, et võõrkeelsed nimed, mis on kirjapildilt eesti keele mugandatud. Doonau sks Donau), kaudkeele nimed (nimed üle kohalikust keelest. Belgrad Beograd). Tähemärgid. Nimed, mida võetakse üle ladina tähestikuga keeltest. Tähed tulevad üle kujul nagu nad keeles tavaliselt on.