Nganassaani keel on tuegvalt mõjutatud ümbruskonnas olevate rahvaste kokkupuutega, eelkõige evenki ja Dolgaani keelega. Mõnes valdkonnas, näiteks põhjapõdrakasvatus ja loomakasvatus, on palju laensõnu neenetsi keelest. Palju sõnu on laenatud ka vene keelest, eriti poliitika, majanduse ja kultuuri vallas. Nganassaanidel pole kirjakeelt. (Viires, 1993) 4. Sölkupid 4.1 Nimetus Sölkupid on samojeedi rahvas, kes kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Enesenimetused on sölkup, sölkup, sösqum, cumõl qup, süssü qum, mis tõlkes tähendab "taiga- või metsainimene". Vene keeles nimetatakse sölkupe ostjakisamojeedideks. (Sölkupid, 2018) 4.2 Asuala Lõunapoolsed sölkupid elavad Obi lisajõgede (Tõm, Ket, Parabel, Vasjugan, Tsaja, Tsulõm) äärses Tomski oblastis(vt. Lisa 1). Seal on valdavalt lõunataiga. (Vallikivi, 2018) 8
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
