Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi. Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades. Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. Kasutatud allikad : Bioloogia õpik põhikoolile 2. osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vihmauss_karolinliikaljula.ht m http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/8talu/vihmauss.htm
Lagundades orgaanilist materjali, muudavad nad selle bioloogilist, keemilist ja füüsikalist olekut, vähendades sellega märgatavalt süsiniku/lämmastiku suhet ning suurendades mikroorganismidele kättesaadavat materjali pinda, soodustades niiviisi mikroorganismide tegevust ja edasist lagundamist Vermikompostimiseks sobivad peaaegu kõik orgaanilised jäätmed, kuid peaks vältima liha, tärklise, kala ja rasva lisamist vermikompostrisse.Keskmiselt töötleb päevas üks sõnnikuuss pool oma kehakaalust orgaanilist materjali, järelikult kaks kilogrammi sõnnikuusse töötlevad läbi ühe kilogrammi jäätmeid päevas. Vermikompostimise positiivseteks külgedeks võib välja tuua mitmed asjaolud: suurendab mikroobikoosluse aktiivsust, stimuleerib taimekasvu, suurendab seemnete idanemist ning sümbioosi taime juurtega, pärsib taimehaigusi, para ndab taimekasvu ja on lõhnavaba. Vermikomposti võib võrrelda väikese ökosüsteemina, kus esinevad keerulised omavahelised
· Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades. · Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. · Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. · Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. · Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. · Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas. · Sõnnikuuss- kuni 13 cm, elab ainult kõdunevas sõnnikus ja kompostis, ainuke liik, keda inimene on äri eesmärgil kultuuristanud. VIHMAUSSI EHITUS Vihmaussid hingavad otse läbi pindmise limanaha. Õhu käes või liiga kuivas mullas niisutab kehapinda vähehaaval kehamahl, mida eristavad pisikesed avad iga kehalüli seljapoolel. Veresoontes kannab hapnikku laiali punane hemoglobiin nagu meilgi, kuid see pole verelibledesse koondunud, vaid vereplasmas laiali. Pikk seljasoon