Õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Maire Raadik rääkis, kuidas nende uute sõnadega täpsemalt on ehk kust need tulevad ja kuidas need jõuavad sõnaraamatusse. Pikemalt räägiti, kuidas uudissõnad jagunevad. Uudissõna võib olla nii oma liitsõna või sõnaühend, nt idufirma, viipemakse; omatuletis, nt survestama – survet avaldama, guugeldama – Google’ist otsima; uue tähendusega sõna nagu näiteks pooletoobiline – poolearuline. Suure osa keeleküsimustest moodustuvad ka sõnamoodustis küsimused. Selgitati mõistet, mis on sõnamoodustis ja mida inimesed küsivad ja mida keelenõuandja liigitab sõnamoodustiseks. Näitena toodi välja tuletamine, kui pannakse nt nimisõnale omadussõnaliide otsa ja nt liitsõnade moodustamine, kui teha kahest või kolmest sõnast üks uus sõna, siis on ka see sõnamoodustus. Täpsemalt ja pikemalt räägiti nimetuletistest, kuidas neid kirjutatakse ja kuidas neid moodustatakse
Pühendus- ja leinaluuletused. Kostabi Selts hakakb muutuma kirjastuslikuks ettevõtteks. Ja hiljem muutubki kirjastuseks. Hirohall laguneb, sest kõik lähevad erisuunas. Kauksi Ülle eestvõttel kirjastusena toimib sajandivahetuseni. Kostabi seltsi raames hakatakse kuulutama etnofuturismi eesti kirjanduses. See on huvitav juhtum, sest kui 89 sõna käibele lastakse, leiutajaks Sinijärv, siis nad ise ei tea, mida nad sellega mõtlevad, sõnamoodustis, millele luuakse sisu. Sõna ajastukohane: etno pool rõhutatud ja seosed tulevikuga. Kuidas etno ja tulevik kokku saavad: mingismõttes lepitamatu vastuolu, see ei kõla arukalt: ei saa päris kokku kuuluda, aga kui sõnas kokku saanud ja autorid rühmituses kokku saanud, siis need tähendused tulevad. 80-90ndate vahetusel liitsõnas tagumine osa rohkem rõhutatud, mingi avangardne esteetika, eriti Kivisildniku ja Ehlvesti kuulutused. Kuskil 93-93.aasta paiku hakkab aktiivselt
annaabi.ee 
