muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. TUNNUSJOONED * Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. * Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. * Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. *Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. PEAMISED ESINDAJAD * Claude Debussy (1862-1918) * Maurice Ravel (1875- 1937) * Manuel de Falla,Ottorino Respighi, C.Scott, Karol Szymanowski. * Eesti muusikas on impressionismilähedust: Heino Eller, Eduard Oja,Evald Aava,Mart Saare ja Kuldar Singi loomingus. “TÕUSEV PÄIKE” PILTE Aitäh, et mind kuulasid ja loodan,et said palju uut teada !
mõeldud rohkem vaikusseisangu kui liikumise edasiandmiseks. Impressionismi heliloojate „lemmikinstrumentideks“ olid orkester ja klaver. Orkestris olid flöödid ja klarnetid kasutatud nende tumedamates, madalamates registrites. Viiulid mängisid kõrgeid partiisid, trompetid ja sarved olid vaigistatud. Kasutati palju harfi, trianglit, kellamängu ja ka celestat. Tähtsaimad impressionismi heliloojad olid C.Debussy, O.Respighi, E.Satie, P.Dukas, F.Delius ja ka K. Szymanowski. „Impressioon, tõusev päike“ (1872) C.Monet Claude Debussy (1862-1918) C.Debussy oli prantsuse helilooja ning kuulub ühtede tuntuimate heliloojate hulka. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta oli ka varajase 20.sajandi üks mõjukamaid heliloojaid, kelle esmakordne mittetraditsiooniliste heliredelite ja kromatismi kasutamine ka temale järgnevaid heliloojaid mõjutas. Debussy oli pere viiest lapsest vanim
Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi I poolel 20. sajandi I poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa (st Prantsusmaa ja Saksa-Austria) heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliloojad rumeenlane George Enescu, poolakas Karol Szymanowski, tsehhid Leos Janacek ja Bohuslav Martinu ning ungarlased Zoltan Kodaly ja Bela Bartok. Janacek, Kodaly ja Bartok ühendasid rahvamuusika kunstmuusikaga, mis oli uus nähtus. Varemgi olid heliloojad loomingus kasutanud üksikuid rahvaviiside motiive, kui Janaceki muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt.
annaabi.ee 
