Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4) Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt teine järv on Ferto järv (322 km 2). Pikimad jõed on Danube jõgi (Ungari ulatuses 417 km, täispikkus 2,860 km; lisajõed: Raba, Drava, Sio, Ipoly) ja Tisza jõgi (Ungari ulatuses 598 km, täispikkus 962 km; lisajõed: Szamos, Kraszna, Korose jõed, Maros, Hernad, Sajo, Berettyo). Üks eriline jõgi Ungaris on Doonau jõgi, mis jagab Ungari kaheks. Ungari territooriumile jätkub seda jõge 410km. (http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok) Kliima, asukoht ja pinnamood. Ungari asub kesk-Euroopas, mille geograafilised kordinaadid on põhjalaius 45 48' - 48 35' ja idapikkus 16 05' - 22 58'. Kaks kolmandikku Ungari maa-alast on alla 200m.
tähtsaim voolav veekogu. Riigi tähtsuselt teine jõgi on Tisza, millest Ungari territooriumil asub 596 kilomeetri pikkune lõik. Doonau tähtsamad lisajõed on: lõunapiiril Dráva, Kisalföldi tasandikul Lajta, Rába (koos Marcali ja Rábcaga), Doonau vasakkaldal aga piki Slovakkia piiri voolav Ipoly. Tisza kõige tähtsamad paremkalda lisajõed on Bodrog, Sajó ning Zagyva, vasakkalda lisajõed aga Szamos, Hármas-Körös ning Maros. Kõige tähtsamad järved: Balaton (Kesk-Euroopa kõige suurem järv). Velence järve pindala on 26 ruutkilomeetrit. Austria piiril asub Fertõ järv (sellest 75 ruutkilomeetrit kuulub Ungarile). Ungari ajalugu Ungari asub Euroopa südames, Karpaatide mäeaheliku, Alpide ja Lõunaslaavi
annaabi.ee 
