on Kreeka president Karolos Papoulias. Täidesaatev võim kuulub Kreekas ministrite kabinetile, mille määrab ametisse president. 2004.aasta märtsist on riigi 11 peaminister Costas Karamanlis. Kreeka valitsuse koosseisu kinnitab president, kandidatuuri aga seab üles peaminister.. Riigi tähtsamad parteidon valitsev konservatiividepartei ND, sotsiaaldemokraatlik PASOK, kommunistlikpartei KKE ja vasakpartei Synaspismos. Majandus Kreeka on turumajanduslik riik, kus avalik sektor annab u.40% SKT-st. Ligi viiendik tööjõust on võõrtöölised. Suure osa SKT-st annavad turism,laevandus ja rahandus. Pangandus ja rahandus on hästi arenenud ning on riigi oluline tuluallikas. Loodusvaradest on levinumad pruunsüsi, boksiit, magnesiit, nikkel, hõbe ja marmor. Põllumajanduse arengut mõjutavad halb mullastik, sademete vähesus,haritava maa killustatus väikemaavaldusteks ja maaelanike arvu vähenemine
üksikud. 8. märtsi 2004. aasta valimiste tulemuste põhjal on parlamendis esindatud: · valitsev konservatiividepartei New Democracy (loodud 1974. aastal; 45,4% häältest, 165 kohta); · PASOK, sotsiaaldemokraadid (PanHellenic Socialist Movement, loodud 1974. aastal; 40,6 % häältest, 117 kohta); · kommunistlik partei KKE (Communists Party of Greece, loodud 1918. aastal; 5,9% häältest, 12 kohta); · vasakpartei Synaspismos (Coalition of the Left, loodud 1992. aastal; 3,3% häältest, 6 kohta). Väiksematest parlamendis mitte-esindatud parteidest on tuntuim Popular Othodox Rally (LAOS), kelle populaarsus kasvab. Kõik parteid, väljaarvatud KKE, pooldavad EL liikmelisust. (4) Valitsus Traditsioonide kohaselt paneb valitsuse kokku enim hääli võitnud erakonna liider, kellest saab peaminister. Viimaste valimistulemuste põhjal sai peaministriks Costas Karamanlis.