Kristusel kaks loomust: inimlik ja jumalik. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid tunnistasid Kristuse üheloomulisust, mille järgi Kristus ei ole Jumal-inimene, vaid on ainult Jumal. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Konstantinoopoli patriarh Nestorius ja ta järgijad nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum) ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Kirikuisad ehk patres ecclesiae. Neid hakati kutsuma apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogia. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? 22
Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum)ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23
Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum)ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23
kirikupead (Konstantinoopol on Uus-Rooma alates 381. aastas). Lääne kirik jäi autonoomseks ja see mõjutas ka kanoonilist õigust – kui Idas jääb kirikuõiguslikuks vormiks riigisinod, siis Läänes võtab maad just autonoomne kirikuõigus ja selle keskmeks on idee paavstlusest. Keel ja liturgia mängivad olulist rolli, läänes on keeleks ladina keel, ühtsus võrreldes Idaga on suurem, lisaks on oluline Symbolum Romanum, mis on tänaseni aluseks apostellikule usutunnistusele. Vaatamata sellele, et Rooma apelleerib pidevalt sellele eelispositsioonile, siis esimesel kolmel sajandil Rooma end läbi suruda ei suuda. Esimesed taotlused küll pärinevad sellest ajast. Üks selliseid on Victor I eneseteadlik kokkupõrke otsimine Väike-Aasia kogudustega 2. sajandi lõpus – kuidas tähistada ülestõusmispühasid. Teise näitena Rooma piiskop Stefanus
kogudus end ülejäänud neljast pentarhia liikmest paremaks ja autoriteetsemaks pidas. Rooma oli pealinn ning suurim ja vanim keskus Õhtumaal. Samuti hakati seal koostama esimesi piiskoppide nimekirju, kirjutama üles Rooma pärimust ja piiskoppide tarkust. Roomast käisid teised piiskopid nõu küsimas, eriti tihe oli side Põhja-Aafrika ja Rooma vahel. Nikaia ja apostellik usutunnistus said aluse rooma usutunnistusest ehk Symbolum Romanumist. Esimestel Rooma paavstidel kuni Konstantinus Suureni 4. sajandil ei olnud poliitilist võimu. Siiski paistavad silma näiteks Viktor I ja paavst Kallistos, kes püüdsid paavsti kõrgemat positsiooni juurutada, Viktor I püüdis Lähis-Ida kogudusi sundima ülestõusmispühasid samadel kuupäevadel tähistama kui Roomas. Seoses võimu üle viimisega Konstantinoopoli hakkasid Rooma ja Konstantinoopol omavahel konkureerima, Rooma ei soovinud oma autoriteedist loobuda
annaabi.ee 
