jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. SÜMBOLISM Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Sümbolismi manifesti ("Le Symbolisme", Le Figaro, 18. september 1886) avaldas 1886 Jean Moréas. Moréas kuulutas, et sümbolism on vaenulik "lihtsate tähenduste, deklamatsioonide, võltssentimentaalsuse ning tõsiasjade kirjeldamise vastu" ning selle eesmärk on hoopis "rüütada Ideaal tajutavasse vormi", mille "eesmärk ei ole mitte iseeneses, vaid mille ainuke otstarve on väljendada Ideaali": "Selles kunstis ei kirjeldata loodusestseene, inimtegevust ja kõiki muid reaalse maailma nähtusi
võimsamaga - KÕIKSUSEGA. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Sõna sümbolism tuleb prantsuskeelsest sõnast symbolisme. Sümbolism on selline kunsti- ja kirjandusvool, mis peab kunsti ülesandeks kujutada tegelikkuse taga peituvaid oletatavaid maailmu. Sümbolism tegeleb igavikuliste probleemidega, samuti fantastilise, nägemusliku, müstilise maailmaga. Piltidel kujutatakse seda mitmetähenduslike sümbolite kaudu. Sümbol on see, mille kaudu kujutatakse pildil mingit ideed või mõtet, mida võib alati mitut moodi lahti mõtestada. Nii nagu suur taevas Kristjan Raua joonistustel, mille kaudu ta kõiksust
annaabi.ee 
