Pierre, 1967 poeg Jean. 1967 ilmus Derridal lühikese aja jooksul kolm raamatut: temaatiliselt rikas esseekogu ,,Kiri ja erinevus", kirja mõistele keskendunud ,,Grammatoloogiast" ja Husserli fenomenoloogiat käsitlev ,,Hääl ja fenomen". Need tööd levisid peagi laiemalt ja tegid autori rahvusvaheliselt tuntuks. 1972 ilmusid raamatud ,,Disseminatsioon" ja ,,Filosoofia ääred". 1972 tekkis Jacques Derridal lähedane suhe poola-prantsuse filosoofi Sylviane Agacinskiga, 1984 sündis neil poeg Daniel. Samal ajal võitles Derrida Prantsusmaal filosoofia õpetamise eest lütseumides, organiseerides sellele suunatud toetusrühma. 26. detsembril 1981 arreteeriti Derrida Prahas, kus ta Jan Husi Haridusasutuse kutsel esines põrandaalusel seminaril Ladislav Hejdáneki juures. Derridad süüdistati narkootikumide tootmises, müümises ja edasitoimetamises, kuid Prantsuse valitsuse survel vabastati ta süüdistusest.
Kuigi ,,Disseminatsioon" sisaldab põhjaliku käsitluse Philippe Sollersi romaanist ,,Arvud" (Nombres), olid Derrida suhted Tel Quel'i autorite ringiga selleks ajaks otsustavalt jahenenud ega taastunud hiljemgi. Seitsmekümnendatel aastatel kirjutas Derrida oma kõige eksperimentaalsemad teosed ,,Glas" (1974), ,,Tõde maalikunstis" (La vérité en peinture, 1978) ja ,,Postkaart" (La carte postale, 1980). 1972 tekkis Jacques Derridal lähedane suhe poola-prantsuse filosoofi Sylviane Agacinskiga, 1984 sündis neil poeg Daniel. 1975 kutsus Paul de Man Derrida Yale'i ülikooli, kus Derrida hakkas regulaarselt pidama kirjandusteooria loenguid. Samal ajal võitles Derrida Prantsusmaal filosoofia õpetamise eest lütseumides, organiseerides sellele suunatud toetusrühma (Greph). 26. detsembril 1981 arreteeriti Derrida Prahas, kus ta Jan Husi Haridusasutuse kutsel esines põrandaalusel seminaril Ladislav Hejdáneki juures
annaabi.ee 
