Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm, Queenslandis Cairinsi ümbruses üle 2200 mm aastas); seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseoas kõrbeis on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydneyt ühendavast joonest lõuna pool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad läänetuuled; suvi on kuiv (Perthis sajab suvel ainult 32 mm ehk 4% aastasest sademete hulgast). Kagurannikul, Sydneyst lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta (1200 mm), veidi rohkm ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Kliima, eriti sademete hulk, on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt elab inimesi lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv
Sademete hulk ja nende ajaline jaotus erinevad suuresti. Austraalia põhjaosas sajab kõige rohkem suvel, kui puhuvad ekvatoriaalmussoonid. Aastane sademete hulk on 500-2000 mm, see väheneb pidevalt lõuna suunas. Sademeterohkeim ala on Suure Veelahkmeaheliku idanõlvad (1000-2000 mm); seal puhuvad kagupassaadid ja sajab ühtlaselt kogu aasta. Siseoas kõrbeis on sademeid alla 250 mm aastas, mõnel aastal ei saja üldse. Loodeneeme ja Sydneyt ühendavast joonest lõuna pool on vihmaperiood talvel, kui puhuvad läänetuuled; suvi on kuiv. Kagurannikul, Sydneyst lõuna pool, sajab ühtlaselt kogu aasta (1200 mm), veidi rohkm ainult talvekuudel, kui tugevneb tsüklonite tegevus. Kliima, eriti sademete hulk, on mänginud suurt rolli austraallaste elukoha valikul. Tihedalt elab inimesi lõuna ja ida parasvöötmelistel aladel. Sealne kliima on sobiv põllumajanduseks. Kuivad kõrbealad on koduks väga vähestele inimestele
annaabi.ee 
