Antiik ja keskaeg ei tundnud intellektuaalomandi kaitset. Levinud oli anonüümne loomine, ümberkirjutamine (mugandustega), pseudepigraafid (kirjutised tuntud autori nime all) jne (tõde on väärtus, mitte see, kes selle välja ütleb). Inimest ei peetud originaalseks loojaks, vaid üksnes Jumala poolt loodu mannetuks järeletegijaks. Kopeerimine oli kallis ja seetõttu ootaski autor oma teose levitamist. Samas on juba antiigist teada esimesed katsed oma intellektuaalseid õigusi kaitsta (Sybarise kokad, Martialis). Keskaegne standardiseeritud gildikord oli aluseks kaubamärkide ja päritolutähiste kaitsele. Renessansiajal tekivad tehnilis-majanduslikud eeldused intellektuaalomandi kaitseks: Gutenberg leiutab trükikunsti, kopeerimine muutub odavaks, selle kuritarvituste vastu hakatakse välja andma trükiprivileege kirjastajatele (autoriõiguse algus), XV-XVI sajandi Itaaliast on teada leiutajatele antud monopoolsed õigused ehk patendid (patendiõiguse algus).
osa Kreeka tsivilisatsioonist. Ka suuruselt ja jõukuselt ei jäänud mitmed neist oma emalinnadele sugugi alla, tähtsamad Lõuna-Itaalia linnad Sybaris ja Kroton aga vaieldamatult ületasid mõjult oma lähtepiirkonda, Ahhaia maakonda Peloponnesosel. Sybarisest sai 6. sajandil mõneks ajaks arvatavasti suurim linn läänepoolsetes Vahemeremaades ning tema elanike sübariitide jõukus, luksus ning elunautimine muutusid kõnekäänuks. Sybarise naabrile Krotonile seevastu tõid tuntust emamaal panhelleni mängudel edukalt võistelnud sportlased ning üldteada vooruslikud kombed, mis tegid tast kaasaegsete ning järeltulijate silmis omamoodi vastandi nautlevale Sybarisele. 6. sajandi lõpus asus Krotonisse toonase Hellase vahest kuulsaim õpetlane Pythagoras, rajas siin oma (pütagoorlaste) filosoofilis-religioosse salaliidu ja tõusis Krotoni valitseva oligarhia liikmena riigi üheks poliitiliseks juhiks. Umbes 510 a. puhkes
annaabi.ee 
