ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) Algosad: 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika 5) Valgete olustikumuusika 6) Neegrite olustikumuusika Jazzvokalism Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass. Lauljad kasutavad erinevaid tämbreid, mis jätavad mulje tohutust hääleulatusest
3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: taktiosal asuva noodi liitumisest järgnevaga (noot pikeneb tahapoole), aafrika muusikas esinev 1) Swingifenomen rütminihe aga suundub alati ettepoole. See annab talle sünkoobiga võrreldes sootuks erineva rütmilise 2) Ekstaatilisus karakteri. Kui sünkoop on muusikas tajutav rütmi korrapärase liikumise katkestusena, siis rütminihe
annaabi.ee 
