infrastruktuurile, mis on kombineeritud ebajärjekindlate katsetega likvideerida erisusi linna ning maa-alade vahel sotsialistlikel aastatel, iseloomustab maapõliseid alasid KIE halb infrastruktuur ning vähesed tööleidmise võimalused. Siiski, maatööstus ei olnud haruldane ning suur hulk maaelanikke, kes olid elama läinud tööstuslikesse keskustesse, kus tööpuudust ei tuntud ning sotsialistlikud majandused kannatasid pideva tööjõupuuduse all , leidsid endale kindlad töökohad. Swaini raportitest selgub, et 1980ndateks aastateks elas endises Tsehhoslovakkias 34% riigi elanikest külades, kuid ainult 12% majanduslikult aktiivsetest elanikest töötasid põllumajanduse valdkonnas. Slovakkias, kus ainuke industrialiseerimine oli olnud sotsialistlik, elas 47% populatsioonist maal, kuid vaid 15% elanikest töötasid põllumajanduslikel aladel. 1970ndate aastatel elas Ungaris 50% tööjõulisest elanikkonnast
töökeskkonda, kus ei sünniks ohtlikke olukordi inimlikust faktorist johtuvalt. Tootmise automatiseerimine on vähendanud inimese otsest tegevust tööprotsessis ja see on asendunud mitmesuguse jälgimistegevusega, kus võib aset leida erinevaid vigaseid toiminguid. Lisaks sellele on inimeste teha mitmesugused remondi-, hoolde- ja muud parandustööd. Vajalik on uurida vigade tekkimise võimalusi ja õnnetuste põhjuseid, et ennetada vigadest johtuvaid ohtlikke olukordi. Vead võib jaotada: (Swaini teooria) - puudulik tegevus - vale tegevus - kahjulik ülemäärane tegevus - vale tegevusjärjestus - vale ajastamine Olukorrad, millest inimlikud vead võivad tuleneda: - kavandamisviga - tegevusviga - valmistamisviga - korrashoiuviga - kontrolliviga - käsitlusviga Suurem osa kommunikatsioonist inimeste vahel toimub suuliselt. See viis on eriti aldis mitmesugustele häiringutele ja teave ei lähe alati pärale.