Skandinaavlased keeleteadlaste ja arheoloogia andmetel Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Lood...
Ilmastik oli muutunud jahedamaks; 2.saj. eKr jõuavad Taanisse ja Lõuna-Rootsi keldid; Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi kõrgaja järgi; Kasvab germaani hõimude mõju, keldid tõrjutakse kõrvale; Palju Roomast prit esemeid: jooginõud, kujud, mündid, ehted; Põhjamaade inimesed hakkavad kandma pükse; Põldudel hakati kasvatama rukist; Kylveri kivi - vanim leitud ruunikirjaga kivi; Svioonid Rooma kirjamees Tacitus nimetab oma raamatus ,,Germania'' svioone - rootslaste esivanemate kirjalik esmamainimine aastal 98. Rahvarännete aeg Germaani hõimude ulatuslik liikumine Euroopas; Ajastu tunnuseks on linnuste rajamine; Suur-Rootsi idee Mõnede allikate väitel olid gootide hõimud pärit Skandinaaviast; Vendeliaeg Eelneb viikingiajale; Saanud nime Põhja-Rootsis Vendelis asunud paatmatuste järgi;
annaabi.ee 
