Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Loodusloole".2 Levinuim ja kuulsaim on aga arvamus, et Pytheas 4. sajandil mainis esmakordselt 3 tänaseid skandinaavlasi ja Skandinaaviat. Nimelt kirjutas ta Thulest, mille täpset asukohta pole siiani kindlaks määratud, kuid enamiku arvamuse kohaselt on selleks Skandinaavia poolsaar või Taani4; Lennart Meri on aga ,,Hõbevalges" avaladanud arvamust, et tegu võiks olla hoopis
2.saj. eKr jõuavad Taanisse ja Lõuna-Rootsi keldid; Rooma rauaaeg Saanud nime Rooma impeeriumi kõrgaja järgi; Kasvab germaani hõimude mõju, keldid tõrjutakse kõrvale; Palju Roomast prit esemeid: jooginõud, kujud, mündid, ehted; Põhjamaade inimesed hakkavad kandma pükse; Põldudel hakati kasvatama rukist; Kylveri kivi - vanim leitud ruunikirjaga kivi; Svioonid Rooma kirjamees Tacitus nimetab oma raamatus ,,Germania'' svioone - rootslaste esivanemate kirjalik esmamainimine aastal 98. Rahvarännete aeg Germaani hõimude ulatuslik liikumine Euroopas; Ajastu tunnuseks on linnuste rajamine; Suur-Rootsi idee Mõnede allikate väitel olid gootide hõimud pärit Skandinaaviast; Vendeliaeg Eelneb viikingiajale; Saanud nime Põhja-Rootsis Vendelis asunud paatmatuste järgi; Ajastut iseloomustab tugevate valitsejate esilekerkimine Kesk-Rootsis; Tegeleti rauakaubandusega;
annaabi.ee 
