Need aga erinevad dzässi omadest tunduvalt. Suur osa neist on kas mollis (1, ½ ,1, 1, ½, 1, 1 tooni), doorias (1, ½, 1, 1, 1, ½, 1) või meloodilises mollis (1, ½, 1, 1, 1 ½, 1, ½ tooni). (ibid) Mustlasdzäss sarnaneb kõige rohkem vast svingiga (dzässmuusika stiil, mis sai alguse 1930ndatel). Svingi iseloomustab tantsulisus ja improvisatsioonivaesus. Pillidest kasutati enim klarnetit, saksofoni, trompetit, trombooni, klaverit, kontrabassi ja trumme. Svingmuusikat esitab tavaliselt svingorkester, kus on tunduvalt rohkem muusikuid kui traditsioonilise dzässi koosseisus. (Sving...2007) Kuna ka mustlasdzäss sai alguse 1930ndatel, mõjutas seda kõige rohkem tema kaasajal tuntust ja populaarsust kogunud muusikastiil. Kõige tuntumaks mustlasdzässi näiteks peetakse stiili peaesindaja Jean ,,Django" Reinhardt` i lugu ,,Minor Swing" (CD + Lisa 4) (Gypsy jazz...2010). Järgneva kokkuvõtte tegingi selle loo põhjal
Kõige tüüpilisemaks tantsuorkestri koosseisuks kujunes nn väike bigbänd, milles oli (nagu tolle aja parimates inglise orkestriteski) tavaliselt ka viiul. Küllaltki lühikese aja jooksul tekkis hulk märkimisväärse tasemega džässilikke tantsuorkestreid, kellest silmapaistvamateks ja enim džässi kui tantsumuusika arengut mõjutanuteks olid kuni laialiminekuni 1929. aastal The Murphy Band, siis üsna pika aja jooksul Red Hot Ramblers, 1930. aastate lõpul aga juba esimene tõeline svingorkester Kuldne Seitse. Väikestest koosseisudest tuleks esile tõsta ansambleid Four Swingers ja Six Swingers. Muusikutest kujunesid liidriteks algul Kurt Strobel ja Victor Compe, 1930. aastate teisel poolel aga Priit Veebel ja Hans Speek, kellele sekundeeris tartlane Leo Tauts. Silmanähtavad ideelise liidri omadused ilmnesid ka Henry Ambelil, kuid kahjuks ei võimaldanud ajaloo käik tal neid lõpuni välja arendada. 125
annaabi.ee 
