näha nagu staarid ja staarid tahtsid välja näha nagu tüdrukud, sest sealt tuli inspiratsioon. (Mulvey &Richards 1998) 1.3. Kosmeetika kuuekümnendatel Kosmeetikatooted olid 1960. aastatel väga olulised. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvidekasutamist.Huulepulga värvideks olid aprikoos ja roosa, kandes nimesid nagu Rannavirsik, Svingiv roosa ja Väike puna-punane. Punane huulepulk pidi olema väga erk,kuid kontrastiks väga tumedale silmameigile eelistati tavaliselt kahvatuid huuli. 1960Ndatel tuli tagasi põsepuna, mis oli asendamatu näokuju vormimisel ja mida peeti erititähtsaks. (Mulvey &Richards 1998) Ripsmetuss oli algul suur uudis, muutus üha meeletumaks ja raskemaks,ning mustale hakkasid lisanduma erinevad värvid. Hakati tootma valeripsmeid kirjud, hõbedased ja kuldsed.
Väidetavalt pakub svingimine midagi, mida monogaamne suhe ei anna vabadust nautida seksi teiste partneritega jäädes samas oma partneri suhtes stabiilselt truuks. Enamuse jaoks on selle mõistmine väga kauge. Meie jaoks on armastus, intiimsus ja seks omavahel niivõrd seotud, et igasugune piiride avardamise katse suhtes tundub selle kauni ideaali lörtsimisega. Just sellepärast paljudele svingiv eluviis ei sobigi. Need, kes seda elustiili elada püüavad, on üldiselt avatud abielu alternatiivi suhtes lahtise meelega ja tunnevad, et suhete esmanõudeks on eelkõige armastus ja austus. Samuti on arvatud, et avatud abielud, mis baseeruvad eelkõige teineteise meeldimisele, mitte idealiseeritud romantilisele armastusele, suudavad armukadedusest üle olla. Teisisõnu, armastus, mis idealiseerib romantilist tunnet, ei ole svingerite juures hinnas
euroopaliku ja aafrikaliku muusikatraditsiooni sünteesina. Selle väite kinnituseks vaadelgem kummagi osapoole panust uude žanrisse. Nii rägtaimide kui algse new orleansi meloodia- ja harmooniakäsitlus on tuntavalt euroopalikud. Klassikaline rägtaim jätab mulje, nagu oleks see loodud 19. sajandi klaverimuusika stiilis, ja varajase new orleansi rütm on endiselt väga sarnane euroopa marsirütmiga; džässrütmikale iseloomulik svingiv efekt, mille taga on eurooplasele uudne 2. ja 4. löögi rõhutamine, puudub veel täiesti. Tõsi küll, meloodia rütmikasse on ilmunud mitteeuroopalikud sünkoobid. Bluusi kaudu džässi tulnud ja hiljem nii iseloomulikuks saanud blue notes ehk madalat 3. ja 7. astet meloodias mažoorse harmoonia taustal ei kohta veel kusagil. 19 Rägtaimi vorm on samuti täiesti euroopalik, sarnanedes mõnikord klassikalise trio vor-