suurima kaubandusliku edu. See oli ka esimene muusikastiil, mis levis ka Ameerikas väljapoole. Svingi iseloom Svingi võib iseloomustada kui "nelja löögi jazz'i", sest Click to edit Master text styles seal paigutuvad rõhud Second level kõigile neljale löögile. Third level Fourth level Svingil on kiikuv ja õõdsuv Fifth level rütmika. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Bigbändid ja pillid Svingmuusikat esitavateks Svingis sulasid ühte kaks pillideks olid klarnet, tendentsi orkestraalne ja saksofon, trompet, tromboon, solistlik. klaver, kontrabass ja Solisti pillitämber kõlas trummid
Kõige tuntumaks mustlasdzässi näiteks peetakse stiili peaesindaja Jean ,,Django" Reinhardt` i lugu ,,Minor Swing" (CD + Lisa 4) (Gypsy jazz...2010). Järgneva kokkuvõtte tegingi selle loo põhjal. Pole ehk päris õige teha ühe pala põhjal üldistusi, kuid kuna tegemist on kuulsaima näitega mustlasdzässis, lisaks veel Reinhardt`i looga, pidasin seda vajalikuks. Kuulates lugu ,,Minor Swing", selgub, et peamiseks erinevuseks svingil ja mustlasdzässil on viiuli kasutamine. See annab muusikasse mustlastele omaseid jooni, mida tavalises dzässis ei leidu. Lisaks jääb kohe kõrva eriliselt suur virtuoossus, mis siiski ei puudu ka svingist. Lisaks mängitakse viiulil ohtralt glissandosi, mida leidub ka svingis, kuid seal mängib seda enamasti mõni puhkpill. Mustlasdzäss on svingist kergem ja õhulisem, kuna svingmuusikat mängitakse enamasti svingorkestrites. Samas lisab kergust hämmastavalt ilus ja kerge kitarrimäng.
annaabi.ee 
