Buck pandi kaubavagunisse, varbkasti sisse. Koer veetis seal terve öö. Vahepeal Buckile tundus, et teda vaatab Miller, kuid see oli ainult kõrtsipidaja. Hommikul sisenesid kuuri neli meest ja viisid selle muusse kohta. Buck käis nii käest kätte, lõpuks laaditi ta kirrrongi vagunisse. Kaks päeva ja kaks ööd veetis Buck vagunis, ta oli ka söömata ja joomata. Lõpuks jõudis ta Seatlessi.Ta viidi kuhugi tagahoovi, ning seal kohtas ta esimest korda punases sviitris meest, ta õpetas talle kaika, ja kihvade seadust, ehk siis kui Buck läks talle kallale, lõi ta teda kaikaga, ning lõpuks kaotas koer teadvuse. Ta veetis seal mitu päeva, ta nägi veel paljusid koeri, keda samamoodi peksti, ja ,,õpetati". Mõned olid sõbralikud ja lakkusid punases sviitris meest, mõned aga olid väga tigedad, ning neid lihtsalt löödi maha. Samamoodi nägi Buck, et mõnesid koeri viiakse kuhugi minema, ta ootas ning lootis, et teda järmisena ei viidaks
põhjustas võimude ebasoosingu. Miilits isegi keelas fännidel külastada Võssotski põrandaaluseid kontserte ning tema laulud said levida vaid koduste ümberlindistuste teel. Alles seitsmekümnendate lõpul lindistas mõned lood ka riiklik plaadifirma Melodija. Võssotski näitlejana Vladimir Võssotski oli legendaarse Moskva Taganka teatri tähtsaim näitleja. Kõikides oma teatrirollides oli ta ennekõike poeet ja laulja Vladimir Võssotski. Tema Hamlet tuli lavale mustas sviitris ja laulis kitarri saate laulu Hamletist. Muusika oli kirjutanud Võssotski ise, kuid sõnad Boriss Pasternak. Võssotski laulis poeedi huku raudsest möödapääsmatusest, kuid ka poeedi õigusest maailma üle kohut mõista; seepärast korrati seda stseeni, kus Hamlet nõuab Gertrudilt, et see kahetseks ja edaspidi patustamast hoiduks, kaks korda. Võssotski laulis ja tundis õudusega, et teda ümbritseb sõrmusena üldrahvalik kuulsus, ent seal, kus kuulsus lauljale