hääletuse. Eelnevalt nimetas Hrustsov oma vastased ,,parteivastaseks grupiks" ning saavutas kaitseminister Zukovi poolehoiu. Molotov, Kaganovits, Malenkov ja Sepilov kaotasid oma kohad. Valiti uus poliitbüroo (KK presiidium), mille koosseisu hakkasid kuuluma Hrustsov, Zukov, Mikojan, Vorosilov, Bulganin, 1 Svernik, Suslov, Kiritsenko, KK sekretär Leonid Breznev (1906-1982), KK sekretär Jekaterina Furtseva (1910-1974), Frol Kozlov (1908-1965), Soome kommunistide juht Otto Kuusinen (1881-1964), Averki Aristov (1903-1973), Nikolai Beljajev (1903-1966) ja Nikolai Ignatov (1901-1966). Oktoobris 1957 vabastati Zukov kaitseministri ja poliitbüroo liikme kohalt. Sellega oli Hrustsov kõik võimalikud ohud oma võimule kaotanud. Välispoliitika 1953-1957 Nii NSV Liit kui USA said 1953
Teisisõnu oli Stalin saavutanud varasemast oluliselt suurema rolli rahvusvahelistes suhetes ning osa ta riigi elanikkonnast jumaldas teda. Sõda 1941-1945 hakati nimetama Suureks Isamaasõjaks ja see seoti nõukogude rahva enesemääramisega. Sisepoliitika: Septembris 1945 kuulusid bolsevike partei keskkomitee poliitbüroosse Stalin, Molotov, Kaganovits, Vorosilov, Kalinin, Andrejev, Mikojan, Hrustsov ja Zdanov. Lisaks neile kandidaatliikmetena ka Beria, Nikolai Svernik (1888-1970), Georgi Malenkov (1902- 18 1988) ja Nikolai Voznessenski (1903-1950). Sekretariaati kuulusid Stalin, Malenkov, Zdanov ja Andrejev. Sõja ajal oli poliitbüroost tähtsam tegelikult valitsus, mida alates maist 1941 juhtis Stalin. Ühtlasi oli Stalin juulist 1941 kaitse rahvakomissar. Välisasjade rahvakomissarina jätkas Molotov, NKVD juht Beria
annaabi.ee 
