Austria-Ungaris 9 miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad. Ober-Ost (lühend saksakeelsest terminist Oberbefehlshabers der gesamten deutschen Streitkräfte im Osten) oli sakslaste I maailmasõja aegne sõjaväeline valitsus, mis juhtis suurt osa Saksa Riigi poolt okupeeritud piirkondadest Venemaa aladel. Suurus oli 108 808 km² hallates Valgevenet, Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat Augustówis ja Suwalkis. See rajati 6. juulil 1915. Sõja lõpus, 11. novemberil 1918, anti käsk viibida ainult Baltikumis määramatu aeg. Sõjaväeline valitsus likvideeriti 26. detsember 1918 ja Idarinne likvideeriti 21. jaanuar 1919. Saksa väeosad liikusid Eestist välja 1918, Lätist 1919-1920 ja Leedust 1920. Pariisi rahukonverents Kaks kuud pärast seda kui 11. novembril 1918.a. sõlmiti I maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping, kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. 18.
Müüdi ka osa mõisaid 1970-tel tingimusel, et oksjonil ei osale katoliiklased. Ka ei lastud leedulastele ja poolakatel omandada mõisaid ja pärandada tohtis neid vaid otseliinis. Ka jõukamatele leedu talupoegadele olid piirangud ei tohtnid omada rohkem kui 70 hektarit maad. 1897 a loendati Vene riigis 1680 tuhat leedulast. Neist enamus elas kolmes kubermangus Kaunase, Vilno ja Suwalki. Vilniuse kubermangus oli aga leedukaid siis vaid veidi üle 20%. Suwalkis aga üle 50%. Kaunase kubermangus aga suurem enamus. Palju leedulasi elas aga Lõuna-Lätis ja Riias. Leedulasi kiputi palju saatma sõjaväkke ka Kaukaasiasse. Agraarset väljarännet Venemaa idapoolsetele aladele oli leedulaste hulgas vähe. Suurem leedu emigratsioon oli varem Prantsusmaale ja peale 1864 aasta venestamist aga USA-sse. 19.saj on nimetatud Euroopa sajandiks, sest sellel sajandil oli eurooplaste protsentuaalne osakaal maailma rahvastikust kõige suurem
annaabi.ee 
