N väetist antakse reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Selleks sobib lisaks N väetisele ka nii virts kui vedelsõnnik kui vedelad N väetised. Kõik vajalikud toiteelemendid on otstarbekas anda korraga paikselt kompleksväetisega külvi ajal kombineeritud külvikuga.PK normid sõltuvad konkreetsest väetisetarbest. Kui neid ei anta paikselt, tuleks need anda juba sügisel suviviljale eelneva künni ajal. Kevadel antuna jääb suur osa väetisest passiisvsesse kihti ja ei mõju. 48. taliteraviljade väetamine- Happesuse suhtes tundlik talinisu, talirukis leplik. Sama kehtib mullaviljakuse kohta. Vajavad org. väetist. N-väetisi antakse kevadel 1-2 näd jooksul vegetatsiooni algusest. Org. väetisi 3-4 nädalat enne külvi. PK-väetiseid vastavalt planeeritavale saagile ja mulla tarbele.
N väetist antakse reeglina kevadise paikliku väetisena külvi ajal või külvieelse mullaharimise alla. Selleks sobiblisaks N väetisele ka nii virts kui vedelsõnnik kui vedelad N väetised. Kõik vajalikud toiteelemendid on otstarbekas anda korraga paikselt kompleksväetisega külvi ajal kombineeritud külvikuga.PK normid sõltuvad konkreetsest väetisetarbest. Kui neid ei anta paikselt, tuleks need anda juba sügisel suviviljale eelneva künni ajal. Kevadel antuna jääb suur osa väetisest passiisvsesse kihti ja ei mõju. 10 48. taliteraviljade väetamine- talinisu on liigse happesuse suhtes tundlik, rukis võrdlemisi leplik, mistõttu on happelsitel muldadel lupjamine eelkõige vajalik nisu alla mineval põllul. Samuti reageerib talinisu hästi väetamisele. Mõlemad reageerivad väga hästi org väetisele, mida tuleks