RÜNNAKUTEKS VALMIS OLLA. AJA JOOKSUL LINNUSE MÜÜRE KÕRGENDATI JA LAIENDATI NING LISATI TORNE, MILLE SEAST KÕIGE VÄGEVAM OLI 38 MEETRI KÕRGUNE VAHITORN, KUS AVANES 6 VAADE KAUGELE HAAPSALU LAHELE. LINNUSE JUURDE KUULUS AVAR EESÕU, MIS OLI ÜMBRITSETUD 10 MEETRI KÕRGUSE RINGMÜÜRIGA. 17. SAJANDI LÕPUS TOIMUNUD LINNUSE TULEKAHJU KÄIGUS HÄVISID ENAMUS LINNUSE RUUME. 150 AASTAT SEISIS LINNUS VAREMETES. ALLES 19. SAJANDIL, KUI HAAPSALU SAI SUVITUSLINNAKS, HAKATI LINNUSE HOOVI PARGIKS KUJUNDAMA. INIMESED ARMASTASID JALUTADA JA SPORTIDA NING SUUREL ÕUEL KONTSERTE NAUTIDA. TÄNASEL PÄEVAL ON LINNUSEST SÄILINUD VÄHE. LINNUSES ON AVATUD KESKAEGNE HAAPSALU AJALUGU TUTVUSTAV MUUSEUM, KUS EKSPONEERITAKSE LINNUSE LEIDE, SAAB VAADATA AJALOOLIST FILMI, AVATUD ON BONIFATIUSE NIMELINE LABORATOORIUM. KELLATORNIST SAAB IMETLEDA VAADET HAAPSALU LINNALE, KUS KESKPÄEVAL KAIGUB ÜLE LINNA KELLAMÄNG. TOOM-NIGULISTE
Kivistiku ja Ridaküla), kus elasid peamiselt eestlased. 20. sajandi saabumine tõi Viljandisse mitmed moodsa aja ilmingud – elektri ja raudtee. Uus Eesti vabariik tähendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka puitarhitektuuri paremik) koondus Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline järve suunas langev maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate üürielamutega. Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1. 1 Vaksali
annaabi.ee 
