isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550 paljas kaer 660 suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; 6
rukis (Secale). Ühendada on püütud eeskätt nisu suurt saagivõimet ja kõrget kvaliteeti ning rukki vastupidavust keskkonnatingimustele. Tritikalel on nii tali kui ka suvivormid; enamlevinud on talivormid. Talitritikale võrsub sügisel vähem kui rukis kuid intensiivsemalt nisust; tritikale talvekindlus jääb alla nii rukkile kui ka nisule. Talitritikale kasvupind Eestis olnud 6000...8000 ha, saagikus 2,5...3,5 t/ha. Suvitritikalet viimastel aastatel meil kasvatatud ei ole; suvitritikale jaoks jäävad meie suved lühikeseks ja päikesevaeseks. Algul kasvatati tritikalet söödaviljana, nüüdisaegseid sorte kasvatatakse ka inimtoiduks mitmete küpsetiste tegemiseks. Tritikale proteiin on oma koostiselt sarnane rukki proteiinile. Tritikales leiduv teraliim on koguselt väiksem ja tagasihoidlikuma kvaliteediga kui nisu teraliim; võimalik on teda kasutada segatuna nisujahuga (kuni 40 % tritikalejahu) ning
annaabi.ee 
