torn,ehitatud selle sajandi alguses.Abruka asustati püsivalt keskajal,mil Lääne-Saare piiskopid sinna hobuste kasvatamiseks karjamõisa rajasid.Tänapäeval on saarel umbes 30 elaniku. Vilsandi saarel koos seda ümbritsevate saarestikega asub Vilsandi rahvuspark.1910.a.moodustati seal merelindude kaitseala.Seal pesitseb umbes 100 linnuliiki.Tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik
torn,ehitatud selle sajandi alguses.Abruka asustati püsivalt keskajal,mil Lääne-Saare piiskopid sinna hobuste kasvatamiseks karjamõisa rajasid.Tänapäeval on saarel umbes 30 elaniku. Vilsandi saarel koos seda ümbritsevate saarestikega asub Vilsandi rahvuspark.1910.a.moodustati seal merelindude kaitseala.Seal pesitseb umbes 100 linnuliiki.Tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik
poolsaare põhjatipus. Skageni kunstnike rühmitusse kuulusid Rootsi maalikunstnikud Oscar Björck ja Johan Krouthén, Norra kunstnikud Christian Krohg ja Eilif Peterssen, Taani kunstnikud Laurits Tuxen, Karl Madsen, Karl Locher, Viggo Johansen, Thorvald Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancherning Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Rootsi helilooja Hugo Alfvén Suveõhtu Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1899 Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1906 Paadid Skageni Lõunarannas,Viggo Johansen, 1910 Õmblev kalurinaine, Anna Ancher, 1890 Skageni kalur, Michael Ancher Peder Severin Krøyeri maalil “Hip-hip-hurraa! (1888) on kujutatud mitmeid Skageni kunstnikke.
sajandi I poolel. Päite misa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota (Voka) misa aastal 1586. Sillamäed on kirjalikult esimest korda nimetatud 1502. a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19. sajandi teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ja rahuga. Erinevalt linnalisest Narva-Jõesuust olid siin puhkajate tarbeks välja ehitatud privaatsemad suvemajad (ligi 100), mida omanikud hooajal välja rentisid. Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a. puhkas Sillamäel näiteks vene helilooja Pjotr Taikovski, 1891.a. füsioloog Ivan Pavlov, kes jäi Sillamäele truuks peaaegu veerandsajaks aastaks. 1927 alustati Rootsi kapitali kaasabil Eestimaa Õlikonsortsiumi ehitamisega Sillamäe randa. 1928. 1929 alustas Türsamäe põlevkiviutmistehas tööd. 1936 töödeldi päeva jooksul bensiiniks 250 tonni põlevkivi Sõja puhkedes evakueerisid venelased tehase sisseseade Uuralite taha.
annaabi.ee 
