Eestis puhkasid, pidasid loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja muusikud (David Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vasili Kandinskij), luuletajad (Vasili Žukovski) ja proosakirjanikud (Nikolai Leskov). Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks oma aja kuulsaimatest vene poeetidest Igor Severjanin (1887-1941), kes sai „Luuletajate kuninga“ tiitlit. Pärast oktoobrirevolutsiooni keeldus ta Venemaale tagasi minemisest, eelistades jääda „suvitajana“ Eestisse. Tallinnaga on seotud veel üks vene kirjaniku nimi: 1830-1940 aastatel Tallinna vanalinnas, tänaval Uus, elas Mihhail Dostojevski, kes töötas sel ajal Reveli inseneri meeskonnas. Sellel perioodil on teda korduvalt külastanud tema vend- geniaalne Fedor Dostojevki. 4 Vene kulturi mõju Eestile. Jaroslau Vladimirovitš printsi tuntud 1030. Aastal ja uue linna asutamine, mis nimi oli
lootsikus Niiluse kõrkjastikust , et ,,see on ohtlik maa, härra. Siin maal on palju nõidust. Tunded tumestavad uurija pilku ja siis vangistavad deemonid ta igaveseks''. Muidugi ei käinud ei van Brooklyni ega ka Sinuhe vanemate hoiatus ainult selle konkreetse maa kohta, vaid elu enda kohta. Ja kui van Brooklyn õhutab minajutustajat tundma end pigem turistina, ,,kes täna tuleb ja homme läheb'', pigem suvitajana, keda on palju ja kellele meri ja liiv ei tee halba, siis kõlab selles soovituses eksistentsiaalses elutundes nii tähtis ,,igavese ränduri, teelolija'' motiiv, mille olemasolu ju Sinuhu ka enda puhul tunnistab. .
annaabi.ee 
