Kevadel, veekogude vabanedes algab kaladel ja konnadel kudemisaeg. Talvituskohtadest välja tulnud konnad ongi saarmale pärast paastuaega esimene ja algul ka peamine toit (kohati 9095 % kõigist söödud toiduliikidest). Kevade edenedes avarduvad liikumis- ja 12 toitumisvõimalused, siis muutub saarma toidusedel rikkalikumaks ja hakkab üha enam sarnasema suvisega (Laanetu, 2010). Talvel sööb saarmas peamiselt konni ja kalu. Peale nende lähevad toiduks veeputukad, keda leidub isegi 3050% kõikidest proovidest, kuid nende toiteväärtus on muidugi väike. Kui putukaid ja nende vastseid on toiduratsioonis rohkesti, siis tähendab see, et sobivat toitu napib. Kui järved ummuksisse jäävad, siis on saarmal pidu katku ajal: algul saab kalu lihtsasti kätte, kuid peagi on suur osa kalastikust hukkunud ja hakkab roiskuma. See ei
Talvevarusid nad ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Taliuinak vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Taliuinak kestab ümmarguselt pool aastat, sel ajal jääb kehakaalgi poole väiksemaks. Hea, kui siil läheks talvituma kehamassiga seitsesada grammi. Peidikuid tagavaradega siil endale ei soeta. Kõik mis oktoobrist varakevadeni vältavaka talveuneks vaja, kogutakse naha alla. Talvituva siili kehatemperatuur langeb +4 kuni +6 kraadini, seda on siis suvisega võrreldes isegi 35 kraadi vähem. Hingamine aeglustub 20-40 korralt kuni 9 korrani minutis. Suvisest päevasest energiatarbest kasutatakse talvel vaid 1/100 (hämmastav kokkuhoidlikus). Siili organism vajab talvel vett ja seda põletatakse samuti rasvast. Soolestik peab talvel töötama, et lämmastik organismist välja viia ehk siis ,,kakitakse talvepesasse". Uurijad kinnitavad, et siil ärkab vaheajaga umbes korra nädalas, et soojendada organismi vastavalt muutunud ilmastikule
annaabi.ee 
