Nisu on olnud vaieldamatu liider maailma teraviljade seas, olles seejuures üks väärtuslikumaid taimseid toiduaineid. Suvinisude küpsetusomadused on saianisuks reeglina paremad. Nisu idanevad seemned ja tõusmed on öökülmale vastupidavad, jahedam ilm soodustab taime võrsumist ja lisajuurte kasvu, veevajadus on suurem kui odral ja taliteraviljadel, loomiseelne veepuudus põhjustab viljatute pähikute teket. Sobivad viljakad mullad, vähesobivad on rasked savimullad ja liivmullad. Suvinisule on omane vähene võrsumine, seega külvitihedus peab olema suurem kui teistel teraviljadel. Suvioder Hordeum vulgare L. Oder on ülimalt suure kohanemisvõimega kultuur, veevajaduse suhtes on üks vähenõudlikum teravili. Tema lühema kasvuajaga sordid on enamuses kuuerealised, ning nende sõklasus on suurem kui kaherealistel. Kasvatamiseks on odrale sobivaimad huumusrikkad, neutraalsed liivsavimullad. Mulla happesust taluvad paremini kuuetahulised (varajased) sordid. On
Allakülv teravilja alla külvatud heintaimed (kõrrelised heintaimed, punane ristik, lutsern, mesikas jne). Niisketel aastatel tuleks mesikaga olla ettevaatlik, sellisel juhul külvata mesikas paar nädalat hiljem. Kattevili teravili, mille alla on külvatud heintaimed (varajane oder on kõige riskivabam: kui paneme odra ja ristiku koos kasvama, siis odra saame ära koristada varakult, juuli III dekaad, ning ristik saab edasi kasvada; saame teda alla külvata nii tali- kui suvinisule. Suvinisu saab valmis augusti II dekaadis, kui tahame allakülviks otra kasutada, siis tuleks valida võimalikult varajase nisusordi) Talirukis ja kaer (?) Talirukist katteviljana ei ole soovitatav (ainult madala viljakusega põldudel). Kaer allakülvina on samuti halb kuna ta valmib septembrikuuks ning lamandub, mis omakorda võib rikkuda heintaimiku. Soodsamaks peetakse paar aastat kartulit, paar aastat puhkust kuna sellisel juhul jääb
annaabi.ee 
