demokraatlik koolisüsteem , kus saan oma arvamust avaldada ja ka ettepanekuid teha vastavalt muudatuste vajadustele, paraku ei ole ka selles vallas ennast veel teostanud, kuid võimalus on ju olemas. Üldises mõttes vaadatuna tundub, et taasiseseisvunud Eestis muutus demokraatia üsna selgelt äriks. Oleme ju kuulnud oma presidentide, ministrite ja teiste poliitikute sahkerdamistest, küll korteriskandaalidest, poolmuidu saadud suvilatest ja paljust muust. On räägitud, et riigikogu liikmed ei tohiks olla riigiettevõtete nõukogude liikmed, kellena teenitakse töötunni eest hulga raha. Kuid raha on kallim kui põhiseadus ja ausus. Üks põhjus on minu arvates selles, et saadikud ei vastuta oma valijate ees, küll aga oma parteijuhtide ja partei rahastajate ees. See ongi aluse pannud ärile demokraatia maski taga. Tuleks kindlasti muuta valimisseadust, et oleks võimalus riigikogu liikme tagasikutsumine,
Pärnumaa maalihked Viimastel aastatel on Pärnu ümbruse jõeorgudes olnud tähelepanuväärselt palju maalihkeid. Audru jõe lihke tagajärjel paigutus ümber osa vanast Audru-Lihula maanteest. Pärnu jõe lihe Tammistes leidis aset vaid mõnekümne meetri kaugusel suvilatest, jättes nendevahelise tee vahetult lihke pervele. Reiu jõe külgorus toimus lihe vaid mõne meetri kaugusel elumajast. Võiks olla pisut üllatav, et Eestis on maalihkeid enim kirjeldatud just Pärnu ümbruses väga väikeste kõrgusvahedega meretasandikul. Tegelikult on selle piirkonna jõeorgudes ja nendega piirnevatel aladel nii geoloogilised kui ka morfoloogilised maalihete tekke-eeldused täiesti olemas
hoolekanne (kuni 60%), heakord (23%) ja omavalitsusasutuste ülalpidamine (10%). Majanduskriisi olukorras kärbiti väljaminekuid.41 Välimus. Võru linn taotles territooriumi suurendamist, ka volikogus kiideti see heaks 1934. aastal, kuid riigivanema otsus tuli alles 1937. aastal laiendada linna administratiivpiirkonda 686ha võrra. Uued piirid hõlmasid Võru mõisa maid, Võrusoo piirkonda, raudteejaama alevikku, kasarmuid jaama taga, osa Kubija suvilatest. Linna elamute arv kasvas u 150 võrra. Enamus elamuid olid endiselt ühekorruselised puitelamud. Linnatänavad olid sillutatud munakividega. Kõnniteed olid laotud tellistest ja turuplatsi ümbruses olid valatud tsemendist. 1938. aastal sai valmis Võru Maavalitsuse hoone ja 1939. aastal Eesti Panga hoone.42 Elanikkond. Rahvaloenduse andmeil oli 1934. aastal Võrus elanud 5332 elanikku: neist 4855 eestlast (91 %), 171 venelast (3,2 %), 145 sakslast (2,7 %), 96 juuti (1,8%) ja 65 muud (1,3%)
annaabi.ee 
