34.(2004) Ristkülikukujulisele maatükile KLMN (vt joonist) on tehtud täisnurkse kolmnurga kujuline äralõige KLP. On teada, et KN = 70 m, KP = 50 m ja MP = 40 m. Mitme meetri võrra lühenes maatüki ümbermõõt äralõike arvel? 35.(2004) Täisnurkse kolmnurga kujulisest maatükist kaatetitega 48 m ja 72 m (vt joonist) müüakse trapetsikujuline suvilakrunt, mille lühem haar on 24 m. Arvuta:1) suvilakrundi pindala; 2) suvilakrundi hind, kui ühe hektari maksumus on 2,4105 kr; 3) mitme protsendi võrra on suvilakrundi pindala müümata jäänud maatüki pindalast suurem (või väiksem)? 36.(2004) Täisnurkse kolmnurga kujulisest maatükist kaatetitega 72 m ja108 m (vt joonist) müüakse trapetsikujuline eramukrunt, mille lühem haar on 36 m. Arvuta: 1)eramukrundi pindala; 2)eramukrundi hind, kui ühe hektari maksumus on 3,5105 kr; 3) mitme protsendi võrra on müümata jäänud maatüki pindala
Mõisa hävimine Mõis (loss) hävis Esimeses maailmasõjas peale Nicolai von Glehni 1918. aastal emigeerimist Eestist algul Saksamaale, hiljem aga Brasiiliasse kus ta ka suri. Loss taastati varemeist 1970tel aastatel Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasmajaks. Seal toimuvad mitmesugused kultuuriüritused, samuti konverentsid ja seminarid. Kokkuvõte Nõmme alguseks loetakse 1873 aastat, kui 6. oktoobril andis Jälgimäe mõisa peremees Nikolai von Glehn esimese suvilakrundi Tallinna kooliõpetajale Johan Pihelmanile. Sellest hakkas ka Nõmme tasapisi kasvama. 1880. aastal kolis Nikolai von Glehn Nõmmele elama, jättes Jägimäe mõisa oma poja hallata. Seetõttu tuli tal ka naabermõisaga maid vahetada, milleks oli Harku mõis, kus mõisnikuks oli toona Ungern- Sternberg. 1886. aasta esimeseks oktoobriks valmis keskaegses stiilis rüütliloss, mis sai nimeks Kõrgepea, tänapäeval tuntud kui Glehni loss. 1886. aasta 1. oktoobriks valmis
annaabi.ee 
