Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning sademetevaest talve, suvepoolaastaks asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumiga. Kliimavöötmed: Polaarvööde:Teravmäed, Franz Josephi maa, talv :-8-(-20), suvi: 0-5, 200-400mm/a, sajab peamiselt lumena. Lähispolaarvööde: Skandinaavia ps, Koola ps, Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosad, talv :-5-0, suvi: 5-10. 300- 500mm/a, sajab talvel. Parasvööde: Suurem osa E-st, talv: -15, suvi 15. 750-1000mm/a suvel. PV jaguneb kaheks: mereline ja mandriline. Lähistroopiline: Lõuna-Hispaania, Krimmi ps. Talv : 10, suvi 30
· W. Koppeni kliimaklassifikatsiooni pohigrupid, nende luhike iseloomustus- A troopiline niiske kliima-Aasta koikide kuude keskmine temp on ule 18 kraadi ja talv puudub . sademete hulk uletab auramise B kuiv- aurumine uletab sademeta hulga kogu aasta valtel. Kuna liigset vet pole siis pidevad vooluveekogud puuduvad C pehme ja niiske- koige kulmema kuu keskmine temp on alla 18 kraadi aga ule -3 , kusjuures vah uhe kuu keskmine temp on ule 10 kraadi. Aasta jaguneb talve ja suvepoolaastaks D lume- ja metsakliima- koige kulmema kuu keskmine temp on alla -3 kraadi ja koige soojema kuu om ule 10 kraadi. Talvel esineb pusiv lumikate E polaarkliima-koige soojema kuu keskmine temp on alla 10 kraadi. Soe suveperiood puudub. Need viis kliimatuupi jaotatakse 12 gruppi jargnevate koodide alusel: S poolkorb, stepp (jargneb vaid kliimatuubile B) W korb (jargneb vaid kliimatuubile B) f niiske, kuiva hooaega ei ole (jargneb kliimatuupidele A, C ja D)