Riksilt raamatut laenates avastas ta poisi raamatukogust laenatud raamatute hulgast ka muusikainstrumentide raamatu, mida ta oli hiljuti raamatukogus lugenud. See oli lahti lehelt, kus oli flööst kirjutatud (sama lehekülge oli ka Jaak raamatukogus hoolega uurinud ja lugenud). Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis. Neljateistkümnes peatükk Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane. Virve kutsus Jaaku Kanaari saartele kaasa, kuid poisi isa ei olnud sellega nõus. Koos perega mindi hoopis Haapsallu. Jaak luges ajalehest, et Wikman on surnud ning rõõmustas, et ta polnud Virvega reisile läinud, sest siis oleks ta sellest alles augustis kuulnud. Virve tõi Jaagule punase sportsärgi ja päikeseprillid, mida poiss terve suvelõpu iga päev kandis. Algasid Jussi eksamid. Esimene oli eesti keel, mille ta kolmele tegi. Juss pidi
teist külge, külma süda läheb lõhki ja kaaren paneb esimese pesapalgi juba paigale. Setus öeldi, et küünlapäev on esimene suvepüha, Lääne-Eestis aga peeti küünlapäeva jõuluaja lõpu tähiseks ja vastavalt seda ka tähistati. Kõik neitsi Maarjale pühendatud päevad (Eestis on tähistatud vähemalt kaheksat) on üksiti naiste pühad. Nii pääsesid perenaisedki voki, sukavarraste ja kangastelgede juurest välja juttu puhuma, suveplaane pidama ja muidu meelt lahutama. Kõrtsis peeti mokalaata lepiti kokku, kuhu, millal ja missuguse tasu eest suveks tööjõudu appi tuleb. Käidi ka üksteise pool külas juttu puhumas. Kus suuremad ruumid ja peres noori, sinna koguneti teistestki peredest lõbutsema. Mõnel pool on küünlapäeva peetud küünalde tegemise päevaks (küünlaid on pühitsetud ka kirikus). Kuidas tegemine käis, selle kohta on kirjeldus 1937. aastast, pärit Vihterpalust. "Küindlapää on naiste püha