interjr endine suurkaupmehe elamu on avatud Teile mdunud aegadele omase austuse ja sdamlikkusega. 1904 Prnu ks jukamaid suurkaupmehi Hermann Leopold Ammende, kelle esivanemad asusid 18.sajandil Saksamaalt Eestisse, otsib sobilikku maja oma armastatud ttre Elleni pulmadeks. Seda leidmata otsustab ta tellida St. Peterburi arhitektuuribroost Mieritz&Gerassimov luksusliku hoone projekti, et ise ehitada villa oma ttre uhkeks pulmapeoks ning perekonna tulevaseks suvemajaks Peterburi arhitektid asuvad tle ning kiirelt valmib juugendstiilis ehitise projekt, mis kinnitatakse Prnu linnaarhitekti poolt 5. mail 1904 aastal. Alustatakse krundi ettevalmistust ja ehitustegevust. 1905 Hoone kerkib tohutu kiirusega augustiks on ta phijoones valmis, puudub veel vaid mbritsev haljastus ning piirdeaed. Lplik teostus saab algsest projektist mrksa rikkalikum rahututel fassaadidel on kasutatud kiki uudseid vtteid ja materjale, mida ajastule omaselt
Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni ümber tugeva ja kõrge tara. Sellest sai üle vaid redeliga. Tema onn asus kalju ääres, kuid ühe maavärina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et järgmine kord võib ta juba ise varingu alla jääda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta ümbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli küll veel püssirohtu, mille abil ta endale süüa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui püssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara ümber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati süüa, kui tal oli vaja. Kari kasvas jõudsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta käis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama
purjest onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni mber tugeva ja krge tara. Sellest sai le vaid redeliga. Tema onn asus kalju res, kuid he maavrina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et jrgmine kord vib ta juba ise varingu alla jda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli kll veel pssirohtu, mille abil ta endale sa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui pssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara mber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati sa, kui tal oli vaja. Kari kasvas judsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta kis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lpuks sai ta head rosinad
onni, kus ta elama hakkas. Kuna ta ei teadnud, kes sellel saarel talle ohtlikud on, siis ehitas ta onni ümber tugeva ja kõrge tara. Sellest sai üle vaid redeliga. Tema onn asus kalju ääres, kuid ühe maavärina ajal varises see kalju veidi ja Crusoe hakkas kartma, et järgmine kord võib ta juba ise varingu alla jääda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta ümbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli küll veel püssirohtu, mille abil ta endale süüa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui püssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara ümber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati süüa, kui tal oli vaja. Kari kasvas jõudsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta käis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama
annaabi.ee 
