toidu kõrvale peamiselt nädalavahetusti. Soomerootslastel on kombeks enne pitsi laulda väike salmike. Soomlastel on väga populaarne mängukultuur,peaaegu igas toidupoes,riietepoes on paigaldatud mänguautomaadid,kuhu siis soomlased oma raha sisse panevad.Isiklukut arvan ma et need automaadid on pandud igavuse pelatemamiseks. Soomlastele meeldib väga suvine aeg. Peale jaanipäeva kolivad paljud soomlased linnadest enda suvemajadesse,mille üle on nad väga uhked et neil on suured ja ilusad suvemajad. Jõule ja eriti jõululaupäeva peetakse soomes eriliseks sündmuseks. Samuti nagu eestiski peetakse jõule pereliikmete ning lähedaste seltsis.Kombeks on meeles pidada soomlastel meeles pidad oma lahkunud lähedasi,süütada haual küünal.Seda teeme meiegi, käime pühadeajal oma omaksetele hauapeale küünlaid süütamas. Saun on soomlastele väga olulisel kohal. Saunas käivad vaid perekeskis. Avalikke saunu, kus mehed ja naised koos käiksid ei ole.Soomlased pettuvad kui
mainitud 1354. aastast ja teisi külasid 16. sajandi I poolel. Päite misa on esmakordselt nimetatud 1534. aastal, Kollota (Voka) misa aastal 1586. Sillamäed on kirjalikult esimest korda nimetatud 1502. a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19. sajandi teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ja rahuga. Erinevalt linnalisest Narva-Jõesuust olid siin puhkajate tarbeks välja ehitatud privaatsemad suvemajad (ligi 100), mida omanikud hooajal välja rentisid. Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a. puhkas Sillamäel näiteks vene helilooja Pjotr Taikovski, 1891.a. füsioloog Ivan Pavlov, kes jäi Sillamäele truuks peaaegu veerandsajaks aastaks. 1927 alustati Rootsi kapitali kaasabil Eestimaa Õlikonsortsiumi ehitamisega Sillamäe randa. 1928. 1929 alustas Türsamäe põlevkiviutmistehas tööd. 1936 töödeldi päeva jooksul bensiiniks 250
annaabi.ee 
