muudetud. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Boriss Uspenski jt) loodud semiootikakoolkond.[1] Koolkond kujunes 1960. aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid. Koolkonna üheks manifest-artikliks on 1973. aastal ilmunud "Kultuurisemiootika teesid"[2] Koolkonna väljaandeks on olnud ajakiri "Töid märgisüsteemide alalt" . Lotmani põhiküsimus: kuidas süsteemid toimuvad? mis nende toimimist mõjutab? kuidas nad teisenevad? ruumilisus, protsessuaalsus
Kirjandusteaduste taust; süüdistused humanitaarteaduste dehumanseerimises ja liigse depolitiseerimises. Lotmani kirjutised olid alati poliitiliselt vöga mittemidagiütlevad, sest KGB hingas kuklasse ja üritati tuua näiteid varasemast, mitte kunagi 20.sajandist. Moskva taust polnud väga kirjanduslik, vaid hoopis lingvistika ja orientalistika põhine. Tähtsamad nimed: Ivanov, Toporov, Andrejevitš. Alates 1960.ndatest alustati koostööd Tartu koolkonnaga. Tehti konverentse Moskvas ja suvekoole Käärikul.' Mis oli neil ühist: *Kõik konverentsid viidi läbi heatahtlikus keskkonnas, ei laskutud kunagi isikule tasemel jne *Lotman nimetab Tartu ja Moskva teadlaskogukonna (ja nende teoreetiliste aluseelduste) vastuolulist kombinatsiooni „õnnelikuks kooseluks“ *Iga liikme individuaalsus ning vabadus nii stiili, arvamuste kui ka uurimisobjektide valiku osas → hästi palju erinevatel teemadel töid...
annaabi.ee 
