Kõige enam ohustab nahkhiirte elupaikade hävimist just linnastumine. Muret tekitav on ka talvitumispaikade vähesus ning suurt mõju neile avaldavad ka erinevad kemikaalid mida kasutatakse putukatõrjes. Eestis on põhiliseks ohuks just varjepaikade hävitamine ja ka poegimiskolooniate häirimine. Väga suureks teguriks on nahkhiirte häirimine nende talvitumispaikades. 5 Liigi ohutegurid Põhja-nahkhiire ohuteguriteks on suvekolooniate varjepaikade üldised ohud: eeskätt ehitustööd hoonetes (katuse ja seinte remont ning hoonete puitosade töötlemine mürgiste ainetega), samuti metsaäärsete majade ja puuõõnsuste kadumine. Ohtudeks on ka muutused toitumispaikades, näiteks puistu struktuuri muutumine, soode kadumine või puistu ja/või puistuäärse veekogu hävimine. Samuti pestitsiidide kasutamine putukatõrjes ning röövloomad (kassid, kärplased, öökullid).
8 Kool ja noortetöö Eesti lastevanemad ja vastavad organisatsioonid, kes olid oma ülesandeks teinud noorte õpetamise probleemi lahendamise, olid sunnitud ainult omale initsiatiivile ja jõule toetuma. Seda olid nad juba alustanud laagrikoolide organiseerimisega ja seda nad jätkasid hiljem mitmete algkoolide käikupanemisega, hiljem täienduskoolide moodustamise, keelekursuse korraldamise ja noorteorganisatsioonide (skautide ja gaidide) asutamisega, laste suvekolooniate ja mänguringide organiseerimisega. Samal ajal tegid eesti organisatsioonid ikka ja jälle katseid Rootsi asutustes tagajärgi saavutada, eesti keele ja koolile eluõigust nõutada. Tagajärjeks on olnud riiklikud ja kommunaalsed toetused piiratud ulatuses kahele eesti algkoolile. Võimalus eesti keelt gümnaasiumis C-keeleks valida. (Kangro, Lk 93 - 94) Eesti kirjasõna eksiilis Esimene kirjasõnaliik, mis tavaliselt pagulususes tekib, on informatiivset laadi perioodika, mingi
annaabi.ee 
