Handid on soome-ugri rahvas,kes elavad Lääne-Siberis Obi jõe ääres. Nad on kütid ja kalastajad. Hantidel on kaks kodu, talvel elavad nad talvekojas ,kevadel kolivad aga jõe äärde. Nad elavad Lääne-Euroopa suurusel maa-alal. Filmi nimi on ,,Toorumi pojad" ,sest Toorum on hantide jumal. Karu on jumala tooru poeg ja handid tooru rahvas. Karu on hantidele kui vanem sugulane. Kuna karu on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse jumala poole
kui elati rehetoas, siis valmistati suviti toitu õues asetsevas suvekojas ehk suveköögis ehitati jõe, järve või tiigi ligidale, kus vesi käepärast ehitati peamiselt kuusest põranda jaoks trambiti muld kõvaks, mitte ei kasutatud puud üldiselt lage ei olnud suits pääses välja ukse kaudu, kui need olid ehitatud maa sisse seal seisid kümne kaheteistpangene pada, pesuküna, reiepakk ja kiil veetoober asus nurgas Suvekoda Suvekoda SUVEKOJA VANEM VEND PÜSTKODA kuuselattidest kokku pandud koonusetaoline ehitis toestik seoti ülalt kasevitsaga kokku selle keskel paiknes lahtine kolle, mille kohal rippus keedupada vanem nimi on "koda", "kota", "kuala" jne. kadus Eesti mandriosast, kuid säilis Saaremaal õllekeedukohana Püstkoda KASUTATUD KIRJANDUS "Eesti maarahva elust 19. sajandil" http://www.hot.ee/oravale/pystkoda.html http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/mkyla.htm http://www.erm.ee/
väiksemad. 19.sajandi teisel poolel pärast talude päriseksostmist hakati saunu ehitama ka ühiste katuste alla elutubadega-saunakambreid. Fakt on see, et Lõuna- ja Lääne- Eestis oli rohkem saunu eraldi hoonena kui Põhja-Eestis. Ja traditsioonid on võrreldavad nii naabrite lätlaste kui teiste soomeugrilastega, ilmselt ükstesit ka mõjutati. Kaugemale ajalukku tagasiulatuvaks ehitustraditsiooniks on Saaremaal väikese kambri (laut, magamistuba, tuba ) kuulumine suvekoja-sauna ehituskompleksi. See on olnud Saaremaa tütarlastele samasuguseks suviseks magamisruumiks nagu eesti talude traditsiooniline suvine elutuba aidakambergi. Kummalisel kombel pole saun olnud kogu aeg sugugi pesemiskoht, ajalooliselt on see üpris hiline roll. Tähtsaim saunas on higistamine, millel põhinebki sauna teraapiline mõju. Eesti sauna eripära on on kuuma ja kuiva ja niiske õhu vaheldumine. Lisaks maasaunadele on pikk ajalugu ka linnasaunadel, mida kutsuti nõukogude ajal
annaabi.ee 
