tema perekonnaliikmeile nende vastuvõtul ja ärasaatmisel. Ristkülikukujulises väikeses majas oli mitu ruumi, millest kaks suuremat olid keisri puhkeruum ja keisrinna buduaar. Hiljem on hoone pikka aega olnud kasutusel raudtee võõrastemajana. (1) Reisijatehoone ja Imperaatoripaviljoni vahele jääb suurte kaarakendega markeeritud katusealune ehk galerii (39 meetri pikkune), mis erinevatel aegadel on leidnud kasutust suvekohvikuna. Selle jaamahoone osa algne tähendus pole teada, kuid võib arvata, et seda kasutati ooteplatvormi laiendusena. 1950. aastatel ehitati väike osa katusealusest juurviljaladude tarbeks kinni. (1) Kõige ainulaadsemaks osaks Haapsalu jaamahoone arhitektuuris on umbes 216 meetri pikkune kaetud perroon. See 20. sajandi algul ehitatud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Perrooni erakordne pikkus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
koha skulptor Roman Haavamäe puuskulptuurid Jääkaru ja Merilõvi, mis mõlemad on küll aja jooksul kadunud või lõhutud. Alles on aga 1932. aastal kummalegi poole hoonet paigutatud Haavamäe dekoratiivsed merre viivad dolomiittrepid. Nõukogude ajal kasutati kuursaali laona ning hoone kippus vägisi lagunema. 1995. aastal alustati linnavalitsuse eestvõttel kuursaali Pilt nr. 3 Haapsalu kuursaal restaureerimist ning kaks aastat hiljem avas ta suvekohvikuna külajstajatele uksed. Pilt nr. 3 Haapsalu Kuursaal Raudteejaam 1906/7.aastal valminud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Jaamahoone ühes osas ning rööbastel asub Eesti Raudteemuuseum. Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu